Relatóriu ba Mandatu Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares

Ses. 03 jullu 2020, 15:27h
IMG_5618

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ohin, loron 3 fulan-jullu, halo entrega formál ba Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, husi relatóriu kona-ba ninia mandatu hanesan Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, durante períodu husi fulan-juñu 2018 to’o fulan-maiu 2020, iha servisu ba Governu Konstitusionál VIII.

Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares (MRLAP) ninia misaun maka konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun kona-ba polítika, ne’ebé Konsellu Ministrus define no aprova ona, kona-ba dezenvolvimentu, armonizasaun no konsolidasaun ordenamentu jurídiku, reforma judisiária, asuntus parlamentares no komunikasaun sosiál. Organizmu hirak ne’ebé depende mós ba MRLAP maka Rádiu no Televizaun Timor-Leste, EP (RTTL) no Ajénsia Notisioza Timor-Leste, IP (TATOLI,IP).

Ho alterasaun ne’ebé halo ba estrutura orgánika Governu Konstitusionál VIII nian, liuhusi Dekretu-Lei n. 20/2020, loron 28 fulan-maiu, kargu Governu ba Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares nian lakon ona. Ninia atribuisaun sira kona-ba reforma lejizlativa, prosesu lejizlativu no reforma administrativa pasa ba Prezidénsia Konsellu Ministrus, no Ministériu Justisa sei hala’o Governu nia atribuisaun hotu-hotu kona-ba reforma judisiária. Responsabilidade kona-ba área komunikasaun sosiál no asuntus parlamentares, pasa fali, ho alterasaun orgánika Governu nian ne’e, ba Ministériu Asuntus Parlamentares no Komunikasaun Sosiál.

Relatóriu MRLAP nian ne’e aprezenta rezultadu, dezafiu no rekomendasaun prinsipál sira, no haktuir atividade prinsipál sira Ministériu nian, durante nia mandatu kuaze tinan rua, hodi fó apoiu ba Primeiru-Ministru, implementasaun reforma lejizlativa, judisiária no inovasaun administrativa, asuntus parlamentares, komunikasaun sosiál no serbisu tradusaun nian sira.

Ministru, iha prefásiu relatóriu ne’e nian, hateten katak “Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares ninia kna’ar prinsipál mak atu kontribui ba harii Estadu ida ne’ebé bele fó protesaun, justisa, seguransa jurídika no iha kapasidade atu bele hatán ba sidadaun sira nia preokupasaun ho lalais no loloos”.

Fidelis Magalhães hateten mós katak “Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares husik duni obra sira balun ne’ebé bele sai ai-riin ba prosesu reforma no mudansa ida ne’ebé bele kle’an liu tan iha tempu oin mai. Servisu hirak ne’e sei la lakon, no ha’u fiar sai nu’udar kontribuisaun ida ba ita nia prosesu harii Estadu ne’ebé to’o ikus sei hametin liu tan ita nia nasaun Timor-Leste”.

Atu lee Relatóriu kona-ba Mandatu Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares nian, klike iha-ne’e.

   Ba leten