Lansamentu ba relatóriu husi konklusaun no rekomendasaun auditoria sosiál husi tinan 2019

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ohin, loron 2 fulan-jullu tinan 2020, partisipa iha lansamentu no entrega simbólika ba Governu husi relatório sumário de auditoria social 2019 – conclusões e recomendações [relatóriu sumáriu husi auditoria sosiál tinan 2019 nian – konkluzaun no rekomendasaun sira] iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha Salaun Parokiál Saun José, iha Katedrál Dili.

Relatóriu ne’e prepara husi Fórum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) no husi Rede Nasionál Auditoria Sosiál (ReNAS), liuhusi parseria ho Governu, ho objetivu atu kontribui ba melloria husi kualidade servisu públiku nian no ba efetividade husi polítika públika, liuhusi ninia adaptasaun ba kontestu sosiál, ekonómiku, polítiku, ambientál no kulturál. Iha tinan 2019, Governu, liuhusi Gabinete Primeiru-Ministru nian, fó tulun osan, ho valór besik dolar rihun atus lima, ba atividade auditoria sosiál nian.

Implementasaun programa ne’e nian konta ho partisipasaun husi Organizasaun Naun Governamentál (ONG) sira hanesan TLCE, FUNDAMOR, HAK, AHDMTL, Luta Hamutuk, HASATIL, CBRNTL, MDI, FOKUPERS no HDI,  iha rekolla no análize ba dadus iha munisípiu 12 no iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA). Dokumentu ne’e aprezenta konkluzaun no rekomendasaun prinsipál sira ba Governu, iha área Edukasaun, Agrikultura, Sosiál no Infraestrutura sira.

Iha área edukasaun nian, análize ne’e haree liu ba infraestrutura eskola nian sira, mobiliáriu, formasaun ba profesór sira, kualidade hanorin nian no ba implementasaun kurríkulu nian. Iha setór agrikultura nian, halo análize ba polítika Ministériu Agrikultura nian kona-ba fahe fini. Iha setór infraestruturas, halo programa monitorizasaun ba implementasaun husi Programa Dezenvolvimentu Integradu Munisípiu nian no monitorizasaun ba polítika orsamentál ba estrada Dili-Manatutu no Baukau-Vikeke. Iha área sosiál nian, haree-liu ba programa subsídiu ba ema ho defisiénsia sira, ne’ebé Institutu Nasionál Seguransa Sosiál implementa hela iha Munisípiu Ermera, no ba análize ba kondisaun asesibilidade no mobilidade ba ema ho defisiénsia iha RAEOA.

Ministru ne’e, iha ninia intervensaun, hateten klaru kona-ba importánsia husi parseria entre Governu no instituisaun sosiedade sivíl nian sira, atu Governu bele hatán lalais liután ba preokupasaun sidadaun sira-nian no ba dezenvolvimentu inkluzivu ida ba populasaun tomak.

Fidelis Magalhães esplika katak Governu, durante tinan ne’e, sei kontinua foka ba prosesu estabilizasaun ekonómika no katak iha tinan oinmai hahú implementa ona planu rekuperasaun ekonómika, ne’ebé daudaun ne’e sei elabora hela.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus hateten mós katak Governu sei analiza preokupasaun no rekomendasaun sira-ne’ebé simu husi sosiedade sivíl no sei fahe tutan ba liña ministeriál sira, atu nune’e, iha Orsamentu Jerál Estadu tinan 2021 nian, bele inklui medida sira ne’ebé presiza atu hadi’a prestasaun servisu públiku sira, rezolve lakuna sira ne’ebé hetan no hadi’a kondisaun moris populasaun nian.

FONGTIL hanesan organizasaun la’ós governamentál nasionál, ne’ebé halibur organizasaun sosiedade sivíl hamutuk 230 iha Timor-Leste, tantu lokál, nasionál no mós internasionál, ho objetivu atu haforsa setór ONG nian no promove moris-di’ak no interese populasaun Timor-Leste nian.

ReNAS harii iha tinan 2015, liuhusi memorandu entendimentu ida entre Governu no FONGTIL ho objetivu atu halo supervizaun ba implementasaun husi atividade auditoria sosiál hotu-hotu no mós atu fó asisténsia téknika no funsiona nu’udar pontu ligasaun entre organizasaun sosiedade sivíl nian sira no Unidade Auditoria Sosiál Gabinete Primeiru-Ministru nian.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=24866