Membru sira Komisaun ba Preparasaun Planu Rekuperasaun Ekonómika simu pose

Iha loron 18 fulan-juñu tinan 2020, Prezidente no vogál sira husi Komisaun ba Preparasaun Planu Rekuperasaun Ekonómika simu pose husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, iha serimónia ida-ne’ebé hala’o iha Sala Sorumutuk Prezidénsia Konsellu Ministrus.

Komisaun ne’e sei responsabiliza, iha prazu másimu loron neenulu, atu rekomenda ba Konsellu Ministrus medida sira ne’ebé maka sei aprova no asaun sira ne’ebé maka sei ezekuta, hodi bele rekupera ekonomia nasionál. Medida sira-ne’e sei sistematiza no kondensa iha Planu Rekuperasaun Ekonómika.

Prezidente Komisaun maka eis-Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes no simu pose mos husi Primeiru-Ministru, nu’udar Vogál sira Komisaun nian, Rui Maria de Araújo, Manuel Vong, Carlos da Silva Lopes Saky no Berta Montalvão.

Rui Augusto Gomes, iha ninia intervensaun hafoin asina termu pose nian, hahú ho saudasaun ba Primeiru-Ministru “tanba inisiativa planu rekuperasaun ekonómika no sosiál, ne’ebé oportuna no importante tebetebes”.

Prezidente Komisaun afirma katak “planu ida-ne’e ninia objetivu mak atu hato’o ba Governu instrumentu sira ne’ebé bele garante katak serbisu esensiál sira saúde nian bele disponivel, tulun ema-sira hasoru krize, proteje empregu no ema no empreza sira-nia rendimentu, kona-ba impaktu husi krize ekonómika no sosiál ne’ebé provoka husi COVID-19”.

Hatutan katak “maske impaktu husi pandemia iha Timor-Leste menus”, tanba la iha rejistu husi ema ne’ebé maka mate tanba COVID-19, no tanba númeru ema ne’ebé infeta husi vírus, menus ona, “impaktu sosiál no ekonómiku signifikativu tebes”, “ho ema barak maka lakon ninia postu serbisu no rendimentu ne’ebé tun”.

Rui Gomes esplika katak Komisaun ne’e sei hetan “apoiu tékniku husi Unidade Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun, husi Gabinete Primeiru-Ministru nian, no mós kontribuisaun husi Ministériu Finansas, Ministériu relevante sira-seluk no Banku Sentrál” no sei “konsulta mós Komisaun Parlamentár relevante sira”. Hatutan mós katak “envolvimentu husi instituisaun profisionál no sidadaun sira iha serbisu Komisaun nian sei luan barak liután”, ho envolvimentu iha serbisu husi “instituisaun sira Estadu nian, no mós husi komunidade emprezariál, universidade sira, ajénsia espesializada sira husi Nasoins Unidas no parseiru kooperasaun sira-seluk ho ita-nia nasaun”.

Primeiru-Ministru, iha nia diskursu, afirma katak “Governu halo ona esforsu boot ida atu fó kondisaun sira ba ita-nia povu”, hodi “garante moris naruk no saudavel”, “koñesimentu, teknolojia no inovasaun”, no “hodi hadi’a padraun moris nian”.

Taur Matan Ruak salienta mós área atuasaun prinsipál lima, liuliu – sosiál, ekonómika, kona-ba infraestrutura sira, institusionál no ambientál – iha ne’ebé Governu konsentra ninia esforsu sira hodi “hasa’e rendimentu husi sidadaun sira no kombate dezigualdade sosiál no rejionál sira” no ba “kurtu/ médiu prazu, hamenus dependénsia husi Fundu Mina-rai”. Hatutan mós katak Governu “kontinua foka iha área sira ne’ebé planeia ona iha tinan 2019, ho hanoin atu posibilita “hasa’e efisiénsia governativa”, “hasa’e produtividade no empregu” no “ haforsa kapasidade reziliénsia iha área saúde, edukasaun, seguransa alimentár no área sira-seluk, hodi hasa’e kapasidade rezisténsia iha momentu krize nian sira”.

Xefe Governu refere mós katak nesesidade atu harii planu rekuperasaun ekonómika nian ida ne’e, hanoin bainhira ezekuta planu estabilizasaun, no katak Komisaun ne’e harii ho “objetivu prinsipál tolu”, ne’ebé mak “atu garante konsensu husi sosiedade, kona-ba área prinsipál sira investimentu nian”, “atu define loloos prioridade sira investimentu nian” no “atu garante katak ita-nia rekursu sira, ne’ebé ki’ik, bele utiliza ho di’ak, hodi normaliza fali ita-nia ekonomia”.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=24700