Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 22 fulan-Abril tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 22 fulan-Abril tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, iha Dili, no aprova ona projetu kona-ba Dekretu Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, relasiona ho Regulamentu Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK) nian. Lei n. 2/2010, loron 21 fulan-abríl, kona-ba Seguransa Nasionál no ne’ebé kria SIJK, determina katak Governu aprova regulamentu sentru ne’e nian. Kompeténsia sira SIJK nian maka nafatin ida ne’ebé prevee ona iha Lei n. 2/2010, loron 21 fulan-abríl, no iha Dekretu-Lei ida-ne’e define kompozisaun SIJK nian no iha ida-idak nia atribuisaun sira rasik.

Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta ona projetu kona-ba Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba kriasaun suplementu remuneratóriu ida ba funsionáriu, ajente no traballadór sira husi administrasaun públika ne’ebé  ida-idak hala’o nia atividade iha servisu ba prevensaun ka kontrolu COVID-19 nian, durante situasaun estadu emerjénsia nian vigora. Valór husi suplementu remuneratóriu ida-ne’e sei finansia husi Fundu COVID-19 nian, sei la hanesan depende ba grau husi risku ne’ebé funsionáriu sira ne’e hasoru no sei fiksa ho Rezolusaun Governu nian. Medida hirak ne’e sei abranje profisionál saúde nian sira, mak hanesan, militár sira, ajente sira forsa seguransa nian, ajente sira autoridade seguransa ai-han no ekonomia nian, pesoál tékniku no apoiu lojístiku nian no pesoál ne’ebé maka nu’udar responsavel ba ra’ut no transporta fo’er isin sira no ba jestaun merkadu munisipál sira ne’ebé ezekuta ona, to’o oras ne’e, medida sira ne’ebé Governu dekreta ona atu halo prevensaun no kontrolu ba COVID-19.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu kona-ba Dekretu-Lei, ne’ebé Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, aprezenta kona-ba medida apoiu nian sira ba empregu nian relasiona ho pandemia COVID-19.  Diploma ida-ne’e ninia objetivu prinsipál mak atu evita dezempregu, hamenus impaktu iha rendimentu traballadór sira-nian no apoia empreza sira atu viabiliza sira-nia empreza sira. Ho Dekretu-Lei ida-ne’e sei fó subsídiu estraordináriu ida iha kazu suspensaun kontratu traballu nian ka hamenus oráriu serbisu nian, ho montante ne’ebé ekivale ba 60% husi ninia remunerasaun no devér atu selu kontribuisaun sosiál sira sei suspende. Apoiu hirak ne’e depende ba verifikasaun kumulativa husi kondisaun elijibilidade nian hirak prevee iha Dekretu-Lei ida-ne’e, iha ne’ebé sei inklui obrigatoriedade ba suspensaun kontratu serbisu nian ka hamenus períodu normál serbisu nian ne’ebé kauza husi pandemia COVID-19 no okorre tuir Lei Traballu nian no obrigatoriedade atu empregadór no traballadór sira inskreve iha rejime kontributivu seguransa sosiál nian. Dekretu-Lei ne’e sei abranje mós traballadór no empregadór sira ne’ebé inskreve iha rejime kontributivu seguransa sosiál nian iha prazu loron sanulu, sura hosi loron publikasaun Diploma Ministeriál ne’ebé sei regula prosedimentu inskrisaun estraordinária. HOTU

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=24175