Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 25 fulan-Marsu tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 25 fulan-Marsu tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Sentru Konvensaun Dili (CCD) no analiza ona Proposta Lei kona-ba Protesaun Sivíl, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, no husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Alexandrino de Araújo.  Proposta Lei ne’e inklui prinsípiu fundamentál sira husi protesaun sivíl, define no organiza baze sira ba protesaun sivíl iha Timor Leste, fó destake ba Autoridade Protesaun Sivíl nian, nu’udar autoridade ne’ebé sei organiza sistema protesaun sivíl nian tomak, define Sistema Nasionál Protesaun Sivíl nian no desentraliza estrutura protesaun sivíl nian iha nivel rejionál no munisipál. Proposta Lei ne’e sei analiza filafali iha sorumutuk Konsellu Ministrus oinmai.

Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Nélio Isaac Sarmento, aprezenta ona proposta deliberasaun ida, ne’ebé hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba adiantamentu ba realizasaun Jogus Desportivus XII Komunidade Nasaun Lian Portugés sira (CPLP) nian,  ne’ebé, tuir planu, sei hala’o iha Timor-Leste, entre loron 10 no loron 22 fulan-jullu tinan 2020. Haree ba konjuntura internasionál ne’ebé provoka husi propagasaun COVID-19 nian, ne’ebé fó ameasa maka’as ba saúde públika no hanesan saida mak akontese ona iha nivel mundiál, Governu rekomenda adiamentu ba realizasaun Jogus da-XII CPLP nian ba data ne’ebé maka sei define tuirmai, no fó instrusaun ba Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun atu halo komunikasaun nesesária ho órgaun kompetente sira husi CPLP.

Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta Projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba polítika atu hamenus impaktu ekonómiku negativu no ba rekuperasaun ekonómika tanba surtu ida COVID-19 nian. Dokumentu ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e prevee medida lubuk ida, ne’ebé Governu sei implementa iha tempu badak, atu antesipa nesesidade intervensaun sira ne’ebé posivel, karik surtu COVID-19 ida mosu ona iha nasaun ne’e. Entre medida sira ne’ebé prevee, inklui garantia ba kontinuidade husi distribuisaun no fornesimentu sasán esensiál sira, hanesan produtu ai-han nian, ai-moruk no ekipamentu klíniku, garantia ba kontinuidade husi prestasaun servisu telekomunikasaun eletrónika nian no ninia asesibilidade ba sidadaun hotu-hotu, dispensa temporária ba pagamentu impostu sira no tarifa eletrisidade  no bee nian, no kriasaun liña kréditu sira ho taxa juru nian ne’ebé ki’ik, no apoiu finanseiru ba sidadaun no empreza sira.

 Fó ona mós mandatu ba  Ministru sira, iha ámbitu atribuisaun husi ministériu hirak ne’ebé sira lidera, atu sira realiza inisiativa hotu-hotu no prosedimentu hirak ne’ebé presiza no konveniente atu implementa medida sira ne’ebé aprezenta ona, liuliu iha preparasaun atu normativu sira ne’ebé nesesáriu, negosiasaun kona-ba akordu sira ne’ebé presiza ho operadór servisu sira nian no preparasaun prosedimentu aprovizionamentu nian sira.

Atu hala’o instrusaun ne’ebé Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, fó ona ba membru Governu sira, iha sorumutuk Ezekutivu nian liubá, atu hahú hamenus maka’as prezensa funsionáriu sira-nian iha serbisu-fatin, Governu aprova ona Projetu Rezolusaun Governu nian ida ho objetivu atu fó orientasaun ba Membru Governu sira no órgaun ezekutivu sira husi pesoa koletiva públika sira ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian, atu identifika rekursus umanus ne’ebé presiza duni atu garante funsionamentu, iha rejime servisu mínimu sira, husi servisu públiku sira ne’ebé sira dirije nu’udar superiór. Konsidera hanesan servisu mínimu maka servisu hirak ne’ebé ninia prestasaun fundamentál hodi asegura funsionamentu Administrasaun Públika nian no prestasaun beins no servisu sira ba sidadaun sira no ba empreza sira, ne’ebé iha natureza urjente ka labele adia.

Rekursus umanus administrasaun públika nian ne’ebé hetan dispensa husi ninia devér atu ba serbisu-fatin,  labele taka telefone no bainhira superiór ierárkiku kontakta atu halo serbisu ruma, tenke ba serbisu-fatin, iha ne’ebé baibain sira hala’o sira-nia atividade profisionál. Bainhira posivel, rekursus umanus bele hala’o atividade profisionál iha uma de’it no liuhusi teknolojia komunikasaun no informasaun nian foun sira. Husu mós ba rekursus umanus administrasaun públika nian, ne’ebé temporariamente hetan dispensa husi ninia devér atu ba serbisu-fatin, katak tenke hela de’it iha uma, atu evita  COVID-19 da’et habelar no kontribui, hamutuk ho autoridade kompetente sira, iha esforsu atu satan númeru infesaun nian sira. REMATA 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=23858