Ohin Asinatura Tratadu kona-ba Ketan Tasik Halo Tinan Rua

Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, tinan rua liubá, Agio Pereira, Ministru Adjuntu Primeiru-Ministru nian ba Delimitasaun Fronteira nian no ajente ba prosesu konsiliasaun iha tempu ne’ebá, no Ministra Negósius Estranjeirus Austrália nian iha tempu ne’ebá, Julie Bishop, iha Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas, António Guterres, nia oin, asina ona tratadu istóriku ida-ne’ebé estabelese ketan tasik definitiva sira entre nasaun rua ne’e.

Iha fulan-abril tinan 2016, Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória dahuluk iha mundu, bazeia ba Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasik (CNUDM, sigla iha lian portugés). Liuhusi prosesu ida-ne’e, Austrália no Timor-Leste hetan akordu kona-ba ketan tasik permanente ida no Tratadu istóriku kona-ba Fronteira Marítima asina ona, hodi estabelese, ba dala uluk, fronteira marítima permanente iha Tasi Timor.IMG 3644 300x208 Ohin Asinatura Tratadu kona ba Ketan Tasik Halo Tinan Rua

Tratadu ne’e tama iha vigór automatikamente no área konjunta esplorasaun petrolífera anteriór muda ona ba jurizdisaun timorense nian, ho troka nota diplomátika sira ne’ebé asina ona iha loron 30 fulan-agostu tinan 2019, husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, no Primeiru-Ministru Austrália, Scott John Morrison.

Iha momentu asinatura Tratadu ne’e nian, Julie Bishop deklara ona katak “rezultadu ne’e nu’udar marku ida ba parte sira ne’ebé envolve no ba UNCLOS no direitu internasionál. Reforsa ita-nia respeitu no importánsia husi orden internasionál, ne’ebé bazeia ba regra sira iha rezolusaun disputa nian”.

Iha tempu hanesan, Agio Pereira, hateten katak “tratadu ida-ne’e sai nu’udar marku istóriku ida ba Timor-Leste no ba amizade entre Timor-Leste no Austrália. Tanba empeñu maka’as husi lideransa país rua ne’e nian iha prosesu konsiliasaun ida-ne’e, ita to’o ona akordu ida kona-ba ketan tasik sira, ne’ebé ekuitativu no koerente ho direitu internasionál”.

Xefe ekipa negosiasaun Timor-Leste nian, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten “ohin [loron 6 fulan-marsu tinan 2018] akontese istória, bainhira Timor-Leste asina tratadu ida kona-ba ketan tasik definitiva sira ne’ebé estabelese ba dala uluk, fronteira justa ida entre ami-nia nasaun rua, bazeia ba direitu internasionál. Ami agradese ba Komisaun [Konsiliasaun] ba nia pasiénsia, matenek no konfiansa, no ba reprezentante sira husi Austrália ba sira-nia envolvimentu konstrutivu no espíritu kooperasaun nian. Momentu ne’e oferese mós esperansa hodi rezolve ho dame disputa sira iha mundu tomak”.

Foin daudaun ne’e, Xefe Negosiadór Konsellu Delimitasaun Finál Ketan Tasik sira, durante diskursu maklokek iha Semináriu husi Forum Rejionál ASEAN kona-ba Rezolusaun Disputa no Direitu Tasik, ne’ebé hala’o iha Dili, iha loron 27 no 28 fulan-fevereiru, afirma katak “ba Timor-Leste, konkista ketan tasik permanente sira ho Austrália reprezenta pasu ikus ida husi pasu ikus sira seluk iha ami-nia jornada ba soberania tomak” no nia manifesta katak nia fiar ”katak susesu husi konsiliasaun obrigatória bele sai hanesan ezemplu ba nasaun sira seluk iha situasaun ne’ebé hanesan”.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=23696