Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 5 fulan-fevereiru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 5 fulan-fevereiru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no asiste aprezentasaun husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Leite Magalhães, kona-ba Programa Reforma Administrasaun Públika. Programa ida ne’e aprezenta reforma administrasaun lubun ida, ne’ebé ninia objetivu mak atu reforsa jestaun no hadi’a funsionamentu Ministériu sira no Ajénsia sira Governu Sentrál nian.

Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares halo mós aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus husi Proposta Lei kona-ba aprovasaun Rejime Jurídiku Seguransa Sosiál ba Titulár Órgaun Soberania nian sira. Rejime legál ida ne’e buka atu promove ezersísiu direitu ba Seguransa Sosiál iha kondisaun sira igualdade nian, hodi valoriza karreira kontributiva titulár órgaun soberania nian sira.

Konsellu Ministrus mós asiste aprezentasaun kona-ba Proposta Lei, ne’ebé hato’o husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, relasiona ho Autorizasaun Lejizlativa kona-ba Baze Jerál sira Organizasaun Administrasaun Públika nian.

Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta mós projetu Deliberasaun Governu nian, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, relasiona ho tetu orsamentál ba fulan-fevereiru nian, iha ámbitu rejime duodesimál. Montante totál despeza ba saláriu no vensimentu maka USD $17.852.076, ba bens no servisus maka USD $38.614.980, ba transferénsia públika sira maka USD $26.591.048 no ba kapitál dezenvolvimentu maka USD $33.390.953, ho totál hamutuk USD $116.449.057.

Konsellu Ministrus aprova ona Projetu Deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, kona-ba atribuisaun rezidénsia ba eis-titulár órgaun soberania nian sira, eis-Prezidente Repúblika no eis-Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, eis-Primeiru-Ministru, Marí Bim Amude Alkatiri no eis-Prezidente Parlamentu Nasionál, Vicente da Silva Guterres.

Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, aprezenta ona Projetu Deliberasaun, ne’ebé Konsellu Ministru mós aprova ona, kona-ba Alterasaun Dahuluk ba Kontratu Empreitada no. ICB/099/MOPTC-2016, datadu loron 29 fulan-dezembru tinan 2017 liubá, ho empreza Shangai Construction Group Co. Ltd., ba Projetu Melloria no Manutensaun rede rodoviária nian, Dili-Ainaro: C16/17, Pakote 1, Aipelo-Bazartete, ho montante dolar amerikanu USD $5.083.690,14.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál iha ezersísiu, Gil da Costa Monteiro ‘Oan Soru’, ne’ebé aprova alterasaun da-6 ba Dekretu-Lei n. 15/2008, loron 4 fulan-juñu, ne’ebé regula pensaun sira husi kombatente no mártires libertasaun nasionál nian. Ho alterasaun ida-ne’e, mak hasai tiha parte balun husi pensaun kombatente no mártires libertasaun nasionál nian, exetu iha kazu ne’ebé iha opozisaun husi titulár pensaun sira hodi deklara katak la konkorda ho retensaun ne’e. Montante ne’ebé Estadu sei hasai husi pensaun, sei rai iha konta bankária Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál nian no jere husi Konsellu ne’e rasik.

Ikusliu, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, aprezenta ona projetu Rezolusaun Governu nian ida, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, hodi regula aplikasaun no ezekusaun medida temporária sira kona-ba interdisaun no restrisaun ba entrada iha territóriu nasionál ba sidadaun sira husi rai-li’ur, ne’ebé mai husi Repúblika Populár Xina nian. Medida ne’e aprova ho konsiderasaun ba risku ne’ebé relasiona ba Coronavírus 2019-nCoV, ne’ebé hada’et lais tebetebes. Liuhusi Rezolusaun ida-ne’e mak aplika ona medida sira kona-ba interdisaun ba entrada iha territóriu nasionál ba sidadaun sira husi rai-li’ur ne’ebé iha semana haat ikus ne’e sai ka liu husi Provínsia Hubei, Repúblika Populár Xina no ba sidadaun sira husi rai-li’ur ne’ebé iha semana haat ikus ne’e sai ka liu husi Repúblika Populár Xina. Ba grupu ikus ne’e, bele autoriza tama iha territóriu nasionál liuhusi aprezentasaun husi relatóriu médiku, ho fotografia, ne’ebé fó sai ona husi instituisaun ospitalár internasionál ne’ebé rekoñesida internasionalmente. Medida sira kona-ba interdisaun no restrisaun ba entrada husi sidadaun sira husi rai-li’ur, ne’ebé mai husi Repúblika Populár Xina, ne’ebé define ona tuir Rezolusaun ne’e, sei apresia filafali, semana rua dala ida, hodi haree ba ninia manutensaun ka eliminasaun. Liuhusi Rezolusaun Governu nian ne’e, Ministra Saúde iha ezersísiu simu mandatu hodi fó orden ba servisu kompetente sira Ministériu Saúde nian, iha koordenasaun ho liña ministeriál relevante sira, hodi atua tuir protokolu sira ne’ebé estabelese ona husi Organizasaun Mundiál Saúde nian.  Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun simu mós mandatu atu asegura komunikasaun diplomátika ne’ebé frekuente ho autoridade sira Repúblika Populár Xina nian hodi hato’o solidariedade ba Governu no Povu Repúblika Populár Xina, haree ba relasaun forte sira kooperasaun no amizade nian entre povu rua ne’e no ninia kontinuidade. Ministru Negósius Estranjeirus mós simu mandatu atu fó orden ba misaun diplomátika sira hodi estabelese komunikasaun ho autoridade relevante husi nasaun viziña sira, kona-ba medida restritiva hirak ne’ebé inklui iha Rezolusaun ne’e. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=23524