Simeira Internasionál kona-ba Petróleu no Gás Timor-Leste nian

Timor-Leste organiza, ba dahuluk, Simeira Internasionál kona-ba Petróleu no Gás, iha loron 3 no 4 fulan-outubru tinan 2019, iha Sentru Konvensoins Dili (CCD). Simeira ida ne’e organiza husi Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais (ANPM) nian ho apoiu husi IN-VR Oil no Gás no konta ho partisipasaun husi oradór nasionál no internasionál sira 30 resin, partisipante sira 250 resin, mai husi nasaun oioin, no ho empreza setór nian liu 250. Eventu ne’e nia objetivu prinsipál mak atu halibur profisionál sira husi setór ne’e, no oferese ba partisipante sira oportunidade barak atu kria, dezenvolve no kontinua parseria komersiál sira ho parseiru foun no ho sira ne’ebé iha ona husi kadeia valór globál nian hotu.

Loron dahuluk nian sei dedika liuliu ba abertura ronda konsesaun lisensa nian sira ba prospesaun no esplorasaun petróleu no aprezentasaun kona-ba pontu situasaun husi atividade jeolójika sira iha país. Loron daruak nian sei konta ho aprezentasaun husi investidór atuál nian sira relasiona ho projetu ne’ebé la’o daudaun iha área ida ne’e.

Durante Simeira Internasionál dahuluk kona-ba Petróleu no Gás iha Timor-Leste, Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, ofisialmente lansa ona ronda ida ba konsesaun lisensa nian sira ba prospesaun no esplorasaun petróleu iha nasaun. Ronda ida ne’e, hakarak oferese oportunidade ba investimentu iha potensiál petróleu no gás nasionál no hakarak mós kria parseria foun atu dezenvolve hamutuk potensiál ida ne’e.

Primeiru-Ministru, iha ninia diskursu abertura eventu nian, hateten “Ami fiar katak, hahú ohin ba oin, ema hotu sei hanoin loron ida-ne’e nu’udar loron ida ba determinasaun no responsabilidade, ne’ebé deside tiha ona dalan sira ba Timor-Leste hodi alkansa ninia rekonhesimentu ne’ebé mak nia merese duni, hanesan atór importante ida iha indústria internasionál petróleu no gás nian.” No hatutan tan katak “Simeira Dahuluk kona-ba Petróleu no Gás Timor-Leste nian ida ne’e akontese daudaun iha momentu ida krusiál tebetebes ba ita-nia nasaun ninia dezenvolvimentu, progresu no modernidade”.

Taur Matan Ruak daudaun ne’e fó hanoin fila-fali “akordu ne’ebé ita konsege alkansa ho ita-nia nasaun viziñu, Commonwealth Austrália nian, kona-ba estabelesimentu ketan-tasik ida-ne’ebé permanente entre nasaun rua” ne’ebé sei permite “atu arranka iha inísiu tinan 2020” ho “projetu Greater Sunrise ne’ebé iha potensiál boot”.

Primeiru-Ministru fó garantia ba investidór sira katak “imi-nia atividade sira bele no sei kontinua sein obstákulu sira, iha períodu hafoin tranzisaun husi Área Konjunta Dezenvolvimentu Petrolíferu antiga (ne’ebé koñese ho sigla JPDA, sigla iha lian inglés) ba jurizdisaun eskluziva Timor-Leste nian“. No koa’lia liután katak “Governu daudaun ne’e aprova ona pakote lejizlativu ida atu garante tranzisaun ida-ne’ebé kaman no efisiente, hodi respeita no proteje direitu no espetativa lejítima tomak” investidór sira nian no mós “hala’o hela reforma lejizlativa ida ne’ebé séria no abranjente, ho objetivu atu moderniza kuadru jurídiku ne’ebé eziste ona no aliña nia ho sistema jurídiku sira ne’ebé avansadu liu iha mundu”, ne’ebé sai nu’udar fatór esensiál “atu kria konfiansa no fó estabilidade no seguransa jurídika ba investimentu estranjeiru sira”.

Kay Rala Xanana Gusmão, Reprezentante Espesiál Governu nian ba Setór Petrolíferu no Xefe Ekipa Negosiasaun Fronteiras Marítimas, iha ninia intervensaun durante simeira ne’e, hateten katak “setór petróleu nu’udar pilár fundamentál ida iha dezenvolvimentu nasionál no Simeira Internasionál Petróleu no Gás nian ida ne’e “oferese oportunidade hodi diskute planu nasionál sira, koñese partisipante sira setór nian, troka esperiénsia no perspetiva ho investidór potensiál sira no hodi avansa iha parseria ba dezenvolvimentu nasaun nian”.

Eis-Prezidente Repúblika koa’lia liután katak Timor-Leste estabelese ona “Fundu Petrolíferu hodi asegura transparénsia totál no jestaun ne’ebé loos husi reseita petrolífera sira ba jerasaun daudaun ne’e no ba jerasaun aban-bainrua nian” no hatudu orgullu tanba Timor-Leste sai” nasaun datoluk iha mundu, no nasaun dahuluk iha Ázia, ne’ebé asina no kumpre Índise ba Transparénsia Indústria Estrativas nian tomak”.

Reprezentante Espesiál ne’e ko’alia liután “investimentu ne’ebé forte iha formasaun ba povu timoroan atu sira bele aproveita ho másimu oportunidade sira ne’ebé mai husi ita-nia dezenvolvimentu”, ho “mestradu 200 liu no kursu relevante seluk 2000 resin iha ámbitu indústria petrolífera nian”.

Xanana Gusmão hakotu ninia diskursu “hein katak Simeira ida ne’e bele hetan susesu” no hatudu “konfiansa katak simeira ida ne’e sei oferese oportunidade barak hodi diskute dezenvolvimentu indústria petrolífera iha Timor-Leste no ninia potensiál hodi transforma ita-nia nasaun ne’ebé atu lori benefísiu ba povu”.

 

Hodi Haree Diskursu hosi Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak klika iha ne’e

Hodi haree Diskursu hosi Kay Rala Xanana Gusmão, The Special Representative Of The Government For The Petroleum Sector, Chief Negotiator For Maritime Boundaries, klika iha ne’e

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=23102