Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 25 fulan-setembru tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus iha Loron 25 fulan-setembru tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no asiste ona aprezentasaun husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba prioridade sira atu harii infraestruturas Ministériu Interiór nian. Bazeia ba vizaun, misaun no planu estratéjiku ba modernizasaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no atu reforsa polísia komunitária no atu garante seguransa populasaun nian, projetu ne’e, ne’ebé konta ho apoiu husi kooperasaun Nova Zelándia nian, aprezenta planu ida kona-ba harii, to’o tinan 2030, edifísiu Polísia Komunitáriu Suku nian hamutuk 452, iha munisípiu 12 no iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA).

Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio de Amaral de Carvalho, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Komunikasaun Nasionál Daruak Timor-Leste nian iha ámbitu Konvensaun husi Nasoins Unidas kona-ba Alterasaun Klimátika (UNFCCC, sigla iha lian inglés). Tanba ratifika ona UNFCCC iha fulan-outubru tinan 2006 no Protokolu Kyoto iha fulan-outubru tinan 2008 no nu’udar membru UNFCCC nian, Timor-Leste iha obrigasaun atu aprezenta, tinan haat dala ida, Komunikasaun Nasionál ba Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Alterasaun Klimátika, relatóriu ne’ebé relata progresu no kompromisu nasionál sira atu hamenus efeitu sira husi alterasaun klimátika.

Konsellu Ministru aprova ona voto de pesar ida ba Padre João de Deus Pires ne’ebé mate iha loron 22 fulan-setembru, iha Ospitál Nasionál Guido Valadares, iha Dili. Ninia papél iha tempu okupasaun indonézia hela-metin iha Istória Timor-Leste nian. Sei la haluha mós espíritu altruista misionáriu ida-ne’e nian ne’ebé sai mós nu’udar luta-na’in ba liberdade povu timoroan nian, ne’ebé nia kompromete an ona atu serbí, hanesan Padre no hanesan Umanista. Iha momentu ne’ebé triste tebetebes ba relijiozu no povu timoroan nian ida-ne’e, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hato’o ninia laran-triste ba família estimadu Padre João de Deus Pires nian, ba Igreja Katólika no ba família saleziana Timor-Leste nian.

Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, hato’o ona proposta Deliberasaun nian, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba integrasaun militár sira F-FDTL nian iha kontinjente Forsas Armadas Portugál ne’ebé atu haruka ba Repúblika Sentru-Afrikana, iha Kuadru Misaun Multidimensional ne’ebé Integra iha Nasoins Unidas nian ba Estabilizasaun Repúblika Sentru-Afrikana (MINUSCA, akrónimu iha lian fransés)

Konsellu Ministrus analiza ona Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Minerais iha ezersísiu, Agio Pereira no husi Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais Timor-Leste (ANPM), kona-ba autorizasaun atu loke konkursu públiku sira ba selebrasaun kontratu petrolíferu sira, ho objetivu atu realiza atividade peskiza no atividade produsaun petrolífera, tuir Lei Atividade Petrolífera sira no tuir Regulamentu kona-ba Kontratasaun Públika Petrolífera. Proposta ne’e sei analiza fila-fali iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian oinmai.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé fó mandatu ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, atu halo negosiasaun kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu. Konsellu Ministrus determina katak Ministru ne’e sei hetan apoiu husi delegasaun ida ho reprezentante sira hosi Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Ministériu Finansas, Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Ministériu Saúde, Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, Ministériu Agrikultura no Peskas no Ministériu Petróleu no Minerais.

Konsellu Ministrus fó podér tomak ba Ministra Edukasaun Juventude no Desportu, Dulce de Jesus Soares, atu asina akordu kooperasaun nian ida ho Organizasaun Nasoins Unidas ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO, akrónimu iha lian inglés), ba projetu ida kona-ba fortalesimentu siénsia no matemátika iha ensinu báziku iha Timor-Leste, ne’ebé maka finansia husi Governu Japaun.

Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires no Komisaun Nasionál Aprovizionamentu Timor-Leste aprezenta ona proposta Deliberasaun nian ida, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, kona-ba fornesimentu kombustivel kmaan ba Empreza Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), ba tinan 2019 no tinan 2020. Remata

   Ba leten