Partisipasaun husi Timor-Leste iha Asembleia Jeral Nasoins Unidas nian

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Díli, Loron 19, Fulan-Setembru, Tinan 2019

Partisipasaun husi Timor-Leste iha Asembleia Jeral Nasoins Unidas nian

Iha loron 27 fulan-setembru tinan 2002, Repúblika Demokrátika Timor-Leste, liuhusi votasaun ho unanimidade, sai nu’udar membru Nasoins Unidas nian da-191. Dezde tempu ne’ebá Estadu tenke iha reprezentasaun iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian, ne’ebé maka hala’o tinan-tinan iha sede iha Novaiorke.

Iha ámbitu ida-ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, Dionísio Babo Soares, Ph.D., dezloka ohin, loron 19 fulan-setembru, ba Novaiorke, atu partisipa iha sesaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian da-74, husi loron 23 to’o loron 30 fulan-setembru.

Iha okaziaun Asembleia Jerál nian ne’e, sei hala’o mós sorumutuk ketak balun ho karakter multilaterál, trilaterál no bilaterál, ne’ebé maka sei lidera husi xefe diplomasia timoroan ne’e.

Ajenda ne’ebé prevee ba realizasaun enkontru Nivel Aas Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian sei foka ba (1) Simeira kona-ba Alterasaun Klimátika, ne’ebé Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian, António Guterres, maka konvoka; (2) Programa Asesu Universál ba Saúde; (3) Forum Polítiku Nivel Aas Nasoins Unidas nian kona-ba Dezenvolvimentu Sustentavel (HLPF- sigla iha lian inglés); no (4) diálogu nivel aas kona-ba finansiamentu ba dezenvolvimentu (FfD-sigla iha lian inglés), nune’e mós sorumutuk nivel aas ida kona-ba halakon arma nukleár sira.

Xefe diplomasia nian ne’e sei partisipa mós iha sorumutuk nivel aas atu analiza progresu sira ne’ebé halo ona iha abordajen prioridade husi Estadu insulár ki’ik sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nian (SIDS, sigla iha lian inglés) liuhusi aplikasaun via husi programa ida kona-ba asaun antesipada SAMOA Pathway iha nivel nasionál no rejionál, iha ne’ebé sei rezulta “deklarasaun polítika rezumida, orientada husi asaun no sei hetan akordu intergovernamentál”.

Tuir ajenda ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, sei halo ninia intervensaun iha sesaun plenária husi debate jerál iha ne’ebé sei marka prezensa Xefe Estadu no Governu sira, ne’ebé lidera husi Prezidente Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian, S.E. Tijani Mohamad Bande.

Xefe Diplomasia Timor-Leste nian sei partisipa mós iha enkontru nivel ministeriál, iha ámbitu organizasaun g7+, grupu G77 no Xina, Movimentu País La Aliñadu sira (NAM, sigla iha lia-inglés), Komunidade País Lian Portugés sira (CPLP) no ho grupu husi “País sira Ladún Avansadu” (LDC’s iha sigla lia-inglés).

Hatán ba konvite husi Ministru omólogu Repúblika Kénia nian, Xefe Diplomasia Timor-Leste nian sei partisipa hanesan oradór iha eventu Nivel Aas “Side Event” ho nia tema “Pás no Tranzisaun Polítika”.

Iha enkontru bilaterál ne’ebé prevee ona iha ajenda, inklui sorumutuk ho reprezentante sira, husi (1) Repúblika Irlanda, (2) Repúblika Demokrátika Jeórjia, (3) Repúblika Kosovo, (4) Repúblika Malta, (5) Estadus Unidus Amérika, (6) Frente Polizariu, liuhusi Instituisaun Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika.

Iha nivel trilaterál nian, prevee mós enkontru hamutuk ida entre reprezentante sira Repúblika Indonézia ho Commonwealth Austrália nian.

Atu kumpre estratéjia polítika esterna Timor-Leste nian “halo belun barak no zero inimigu’, sei kria estabelesimentu relasaun diplomátika foun ho país barak, ne’ebé maka sei konsidera iha forma “komunikadu konjuntu”.

Atividade sira nivel aas ne’ebé prevee iha ámbitu Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian da-74 sei remata iha loron 30 fulan-setembru tinan 2019, no, tuir planu, hafoin partisipa iha Asembleia Jerál ONU nian, xefe diplomasia Timor-Leste nian sei dezloka ba Repúblika Kuba, hodi hatán fali ba vizita ofisiál husi Repúblika Kuba nian mai iha Timor-Leste, iha tinan kotuk. REMATA

   Ba leten