Sekretariu Jeral World Customs Organization, Kunio Mikuriya hala’o sorumutu ho Governu Timor-Leste

Ter. 23 jullu 2019, 16:46h
IMG_0210

Organizasaun  Mundiál  Aduanas (OMA – World Customs Organization,WCO), liu husi ninia Sekretáriu Jerál Kunio Mikuriya oras ne’e hala’o hela vizita ofisiál  mai Timor -Leste hahu’u husi loron 21 – 23 fulan-jullu tinan 2019.

Iha loron daruak 22 fulan-jullu tinan 2019, Kunio Mikuriya hala’o  audénsia ofisiál ho reprezentante  Primeiru-Ministru VIII Governu Konstitusionál  lidera husi Ministra Finansas Interina no atual Vise Ministra Finansas, Sara Lobo Brites akompaña husi Diretór Jerál Autoridade Aduaneira José António Fátima Abílio iha sala reuniaun Ministériu Finansas pizu 10, Aitarak Laran.

“Importante agora ba ita tenke identifika saida maka ita hakarak iha prosesu reforma ne’ebé ita hala’o.  Atu nune’e bele hato’o ba sira hodi diskuti iha WCO. Hodi nune’e WCO bele mobiliza nia esforsu hotu para oinsa bele suporta Timor-Leste.” Hateten Diretór Jerál Autoridade Aduaneira José António Fátima Abílio ne’ebé mak akompaña sorumutu ida ne’e.

Haktuir husi Konvensaun Internasionál kona-ba Simplifikasaun no Harmonizasaun Prosidimentus Alfandegas, konesidus ho naran Konvensaun Kyoto Revizada nu’udar modelu kona-ba prosidimentus aduaneirus modernus no efisientes iha sékulu XXI, hateten katak prinsípius xave balun mak tenke iha transparênsia no previsibilidade husi asoens aduaneiras inklui mós padronizasaun no simplifikasaun deklarasaun  merkadorias ho dokumentus suporta nian. Konvensaun Kyoto Revizada mós hamosu xave prinsipius balun tan katak prosedimentus tenke simplifikadus ba ema autorizada sira liuhusi uzu máximu teknolojia  informasaun nian.

“Ita iha tiha ona lei falta deit Konvensaun Kyoto, Timor-Leste tenke adopta para bele implementa. Maske ita seidauk adopta maibé ita implementa hela nia rekomendasaun sira. Hanesan mós iha lei balun ita presiza hadia liu-liu hanesan Lei kona-ba Komersiu Internasionál” deklara Diretór Jerál Autoridade Aduaneira.

WCO ne’ebé  harii iha tinan 1952 no oras ne’e iha   membrus hamutuk nasaun  183  no

Timor- Leste rasik sai membrus OMA iha loron 19 Setembru 2003, hetan tiha ona kapasitasaun  kona-ba Dezenvolvimentu  Kapasidade iha Outubru 2014 liuhusi  tulun Ajênsia Kooperasaun Dezenvolvimentu, Noruega, (Norwegian Agency for Development Cooperation (NORAD).

“Vizita ida ne’e hanesan vizita dahuluk nian, para hakarak hatene Alfandega Timor -Leste nia prosesu la’o mai ne’e saida maka atinzi ona no dezafius saida maka Alfandega hasoru  no saida maka  Organizasaun Alfandega Mundiál bele kontribui atu hadia sistema servisu Alfandegas iha Timor-Leste” hateten Sekretáriu Jerál  WCO, Kunio Mikuriya.

Vizita ofisiál husi Sekretáriu Jerál WCO, Kunio Mikuriya mai Timor-Leste hodi hare kona-ba aplikasaun akordu tuir padraun internasional best practice iha sistema Alfandegas ne’ebé mak aplika iha pais ne’e. Tanba rekoñese Timor Leste mos hola parte husi membru sira ne’ebe kumpri konvensoens Internasionál husi OMA. Iha parte seluk, vizita ne’e hodi hare mós kapasidade rekursus humanus ne’ebé oras ne’e Alfandegas Timor -Leste iha hodi nune’e WCO no ninia membru sira nasaun sira seluk bele fornese asisténsia ou apoiu nesesista ne’ebé Alfandegas Timor Leste presiza hodi hasa’e kualidade prestasaun servisu Alfandegas nian hanesan mós nasaun sira seluk.

   Ba leten