Proposta Lei sira ba Ratifikasaun Tratadu mak Estabelese Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália Aprova ona iha Generalidade

Parlamentu Nasionál aprova ona ohin, loron 18 fulan-jullu tinan 2019, pakote lejizlativu ida ba Ratifikasaun Tratadu ne’ebé Estabelese Ketan Tasik sira entre Timor-Leste no Austrália, ne’ebé nasaun rua ne’e asina ona iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018.

Proposta lei sira ne’e Governu no Ekipa Negosiál aprezenta ona iha tersa-feira, loron 16 fulan-jullu tinan 2019, ho prezensa husi Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Petróleu no Minerais iha ezersísiu, Agio Pereira, no husi Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, no ho aprezentasaun detallada sira kona-ba proposta Lei sira no kona-ba Tratadu ne’e, husi Xefe Negosiadór Prinsipál Ekipa Negosiasaun nian kona-ba Tratadu ba Delimitasaun Definitiva Ketan Tasik sira ho Austrália, Xanana Gusmão, no husi Prezidente Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais (ANPM), Gualdino da Silva. Pakote lejizlativu ida-ne’e hetan ona aprovasaun iha Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 8 no 9 fulan-jullu.

Inisiativa sira ne’e hetan ona análize ona no sai nu’udar alvu ba paresér husi komisaun parlamentár sira iha loron 17 fulan-jullu, no iha loron 18 fulan-jullu hala’o debate, votasaun no aprovasaun iha jeneralidade ba proposta sira kona-ba inisiativa lejizlativa sira tuirmai ne’e: Proposta Lei n. 4/V (da-1), kona-ba alterasaun daruak ba Lei n.13/2005, loron 2 fulan-setembru, Lei kona-ba Atividade Petrolífera sira; Proposta Lei n. 5/V (da-1), kona-ba alterasaun daruak ba Lei n. 9/2005, loron 3 fulan-agostu, Lei Fundu Mina-rai nian; Proposta Lei n. 6/V (da-1), kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei n. 8/2008, loron 30 fulan-juñu, Lei Tributária, alterasaun dahuluk ba Lei. 3/2003, loron 1 fulan-jullu, kona-ba Tributasaun ba Kontratante sira Bayu-Undan nian no alterasaun dahuluk ba Lei n. 4/2003, loron 1 fulan-jullu, kona-ba Dezenvolvimentu Petróleu Tasi Timór nian (Estabilidade Tributária); Proposta Lei n. 7/V (da-1), kona-ba Rejime Laborál no Migratóriu Espesiál Aplikavel ba Projetu Bayu-Undan nian; no Proposta Rezolusaun n. 2/V (da-1), kona-ba Ratifikasaun Tratadu entre Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese Ketan Tasik sira iha Tasi Timór.

Xefe Negosiadór no Prezidente ANPM aprezenta ona rezumu no rezultadu husi prosesu negosiasaun sira ho empreza petrolífera hirak ne’ebé daudaun ne’e hala’o serbisu iha área dezenvolvimentu konjuntu (JPDA) no bazeia ba lisensa ne’ebé Austrália fó sai ona, hodi esplika katak proposta Lei nian sira-ne’e buka atu adapta lejizlasaun ne’ebé vigora hela, ne’ebé presiza ba retifikasaun tratadu entre Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese ketan tasik sira iha Tasi Timór.

Iha loron 18 fulan-jullu, durante diskursu maklokek ba debate iha jeneralidade, Ministru Estadu ne’e salienta katak “definisaun ketan tasik sira ho Austrália, tuir direitu internasionál, sei permite, la’ós de’it hatuur Timor-Leste iha kontestu ekonómiku-sosiál iha nivel mundiál, maibé mós haforsa dezenvolvimentu sustentavel no ekilibradu ba ita-nia País joven, hodi kontribui ba konstrusaun futuru ida ne’ebé prósperu ba ita hotu!”. Nia hatutan mós katak “definisaun ketan, klaru, sei haforsa negósiu no investimentu estranjeiru, atu aumenta postu serbisu nian no dezenvolve setór peskas no turizmu entre sira seluk”.

Na’i-ulun ne’e esplika katak obrigasaun sira ne’ebé maihusi Tratadu Tasi Timor, hakarak atu tratadu ne’e rasik, ne’ebé agora submete ona ba ratifikasaun, prevee momoos katak tratadu ne’e só bele hahú ninia efeitu hafoin Estadu rua – refere ba Timor-Leste no Austrália, konsidera katak saida maka hanaran “transitional arrangements” ne’e konklui ona.

Agio Pereira hateten katak “testu Tratadu Ketan Tasik sira ne’ebé Governu haruka ona ba Parlamentu Nasionál atu haloRatifikasaun, hamutuk ho proposta lei haat, ninia objetivu mak atu loke dalan ba Timor-Leste hodi konsolida ninia independénsia no soberania territoriál tanba proposta lei hirak ne’e importante tebtebes atu asegura ratifikasaun ba Tratadu kona-ba Ketan Tasik sira”.

Nia apela mós ba membru Parlamentu Nasionál sira hotu “atu liuhosi ezerse mandatu husipovu ita-nia Nasaun nian fó, bele “luta” hamutuk  ho órgaun  soberania sira seluk, atu Tratadu Ketan Tasik bele hahú vigora  iha loron 30 fulan-agostu, bainhira, ita selebra hamutuk la’ós de’it, tinan 20  realizasaun konsulta populár nian,  maibé mós  tama iha vigór Tratadu  ne’ebé permite ita atubele ezerse soberania iha tasi no rekursu sira  iha Tasi Timor, alkansa ita-nia soberania tomak  no  sai Nasaun ida, ne’ebé forte liu-tan!”

Proposta Lei ne’e, Komisaun Parlamentu Nasionál nian sira sei debate no vota iha espesialidade, husi loron 19 to’o 23 fulan-jullu.

Iha loron 24 fulan-jullu, pakote lejizlativu sei lori fali ba Plenária hodi halo votasaun finál globál kona-ba Proposta Lei sira ne’e no votasaun ba Rezolusaun ne’ebé ratifika Tratadu ne’ebé define  Ketan Tasik sira entre Timor-Leste  no Austrália. Redasaun Finál sei haruka ba Prezidente Repúblika iha loron 26 fulan-jullu.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=22483