Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 3 fulan-jullu tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 3 fulan- jullu tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu iha Dili, no asiste aprezentasaun husi Banku Mundiál kona-ba estrutura husi parseria ho Timor-Leste no kona-ba proposta estratéjia dezenvolvimentu turizmu nian iha Timor-Leste, iha parseria ida entre Governu no Banku Mundiál. Estratéjia dezenvolvimentu turizmu nian ne’e bazeia ba pasu prinsipál haat: análize kona-ba merkadu, estimativa kona-ba benefísiu ekonómiku sira husi gastu sira ba turizmu, estimativa kona-ba kustu sira husi investimentu públiku no komparasaun entre kustu no benefísiu sira no kálkulu kona-ba taxa retornu nian.

Atu alkansa meta sira husi turizmu nasionál, liuhusi implementasaun integrada ida, sei identifika área prioritária no estratéjika sira turizmu nian liuhusi prosesu partisipativu sira, ne’ebé inklui estratéjia sira kona-ba jestaun no prezervasaun ba rekursu naturál no kulturál sira. Iha mós hanoin atu hasa’e profisionalizmu rekursus umanus nian, insentiva empriendedorizmu turístiku, dezenvolve kompeténsia sira no promove kreximentu empreza ki’ik no média sira nian iha komunidade alvu sira no dezenvolvimentu infraestrutura ba destinu no produtu turístiku estratéjiku sira, hodi garante asesu ba fatin sira-ne’e tuir preokupasaun téknika sira, maibé mós preokupasaun sira kona-ba impaktu ambientál no sosiál sira.

Proposta dezenvolvimentu turizmu nian ne’e sei kontinua hetan análize husi Komisaun Interministeriál ba Dezenvolvimentu Turizmu, ne’ebé sai nu’udar responsavel ba promosaun hodi elabora Planu Diretór Turizmu nian, liuhusi análize kona-ba inisiativa lejizlativa hirak ne’ebé presiza no liuhusi promosaun artikulasaun interdepartamentál iha implementasaun no ezekusaun Planu Diretór Turizmu nian.

Vise-Ministru ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde nian, Bonifácio Maukoli dos Reis, halo aprezentasaun ida kona-ba konstrusaun bloku pediatria nian no kuidadu intensivu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV). Bloku ospitál foun nian ne’e sei iha andár lima no área ida ho luan besik metru kuadradu rihun haat. Bloku foun ne’e sei fornese instalasaun ne’ebé adekuadu ba nesesidade sira husi númeru pasiente nian ne’ebé aumenta ba beibeik iha HNGV, hodi hadi’a kualidade husi prestasaun servisu saúde nian iha país ne’e.

Konsellu Ministrus mós asiste aprezentasaun husi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, kona-ba asinatura Konvensaun Multilaterál Seguransa Sosiál Komunidade Nasaun sira Lian Portugés nian (CPLP, sigla iha lian portugés), ne’ebé hetan ona akordu iha sorumutuk Ministru Traballu no Asuntus Sosiais CPLP nian, iha Dili, iha loron 24 fulan-jullu tinan 2015

Timor-Leste la asina Konvensaun ne’e, iha data ne’e, tanba iha tempu ne’ebá nasaun ne’e seidauk estabelese ninia sistema seguransa sosiál rasik. Konvensaun ne’e nu’udar Akordu Internasionál ida ne’ebé ninia objetivu mak atu proteje  traballadór sira  hosi nasaun signatáriu sira ida-idak ne’ebé serbisu iha rai-li’ur, hodi permite katak durasaun tempu serbisu nian tenke sura mós, la haree ba nasaun iha ne’ebé traballadór ne’e ezerse ninia funsaun sira durante ninia vida ativa, hodi evita lakon tempu iha karreira kontributiva no mós  benefisia kontajen ba  prazu sira kona-ba garantia atu hetan asesu  ba prestasaun sosiál sira ne’ebé Konvensaun ne’e abranje  (protesaun iha invalidéz, otas ferik-katuas no mate).  Konvensaun ne’e asina foin daudaun ne’e iha Portugál hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares.

Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agostinho da Silva, aprezenta proposta Dekretu-Lei, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, kona-ba Rejime Jurídiku Sertifikasaun Aeródromu sira. Rejime Jurídiku ida-ne’e aliña ho kuadru normativu internasionál no fiksa kondisaun sira konstrusaun nian, sertifikasaun no esplorasaun aeródromu sivíl nasionál sira no estabelese rekizitu operasionál, no administrativu sira, seguransa no fasilitasaun nian ne’ebé atu aplika iha infraestrutura hirak ne’e.

Konsellu Ministrus aprova mós proposta Dekretu-Lei, ne’ebé Ministru Transportes no Komunikasoins aprezenta, kona-ba Prevensaun no Investigasaun Asidente no Insidente sira ho Aeronave sira, ne’ebé sei estabelese prinsípiu hirak ne’ebé regula investigasaun kona-ba asidente no insidente ho aeronave sira ne’ebé rejista ona iha Timor-Leste ka akontese iha territóriu nasionál ka iha espasu aéreu ne’ebé halo parte ba jurizdisaun Timor-Leste nian no harii Gabinete Prevensaun  no Investigasaun  ba Asidente no Insidente ho Aeronave sira.

Ikusliu, Ministru ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál nian iha ezersísiu, Gil da Costa Monteiro “Oan Soru” aprezenta proposta Dekretu-Lei, ne’ebé aprova ona hosi Konsellu Ministrus, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.8/2009, loron 15 fulan-janeiru, kona-ba Rejime Atribuisaun Bolsa Estudu ba Kombatente no Martir Libertasaun Nasionál sira-nia oan sira. Alterasaun ida-ne’e buka atu garante igualdade asesu nian iha konsesaun bolsa estudu entre Kombatentes Libertasaun Nasionál sira-nia oan sira. REMATA

   Ba leten