Lidera mudansa iha konsolidasaun hosi pás no dezenvolvimentu hosi perspetiva g7+ nian

Ses. 28 juñu 2019, 11:30h
g7+ General Secretary

Iha loron 26 no 27 fulan-juñu tinan 2019, iha Lizboa, Portugál, hala’o sorumutuk ministeriál da-limak husi g7+, organizasaun inter governamentál ne’ebé harii iha tinan 2010 liuhusi inisiativa timoroan sira-nian no kompostu husi nasaun 20 iha situasaun pós-konflitu nian.

Sorumutuk ne’e ninia objetivu prinsipál sira mak atu halo konsolidasaun husi konjuntu Estadu Membru sira nian husi g7+ nune’e bele garante katak organizasaun ida-ne’e bele hetan influénsia liu tan iha senáriu globál no mós halibur konsensu ba harii estabilidade iha país membru sira, hodi aborda frajilidade no adapta abordajen introspetiva ida hodi enfrenta dezafiu hirak ne’ebé impede pás no reziliénsia ekonómika.

G7+ sei selebra ninia aniversáriu ba dasanuluk iha tinan oinmai, husi kedas ninia kriasaun hanesan organizasaun inter governamentál no nia influénsia mak ohin loron rekoñese ona iha nivel globál. Ho nune’e, sorumutuk ida ne’e serve atu estadu membru sira analiza pontu situasaun organizasaun nian no buat hirak ne’ebé maka g7+ konsege halo ona, nu’udar plataforma únika iha ne’ebé país sira afetadu husi konflitu rekoñese ho aten-barani ba sira-nia dezafiu sira, ne’ebé sira aborda hamutuk.

Organizasaun inter governamentál ne’e maka forum ida ne’ebé lian país membru sira-nian buka influénsia diskursu kona-ba pás, konstrusaun no dezenvolvimentu Estadu ida nian, liuhusi modelu ida “Frajil ba Frajil” husi kooperasaun, aprendizajen no tulun malu iha nivel hanesan, atu hetan pás no estabilidade.

Durante sorumutuk responsavel sira husi Estadu membru sira nian deskreve meta sira ho referénsia ne’ebé bele sai sasukat kona-ba pás, ba estabilidade no ba reziliénsia no konjuntu asaun sira ne’ebé tenke halo tuir atubele hetan meta sira ne’e. Iha sorumutuk ne’e, define mós prioridade estratéjika sira ba períodu entre 2019 no 2021 no rekomendasaun sira kona-ba reforma sira ba envolvimentu internasionál ida ne’ebé boot liu, liu-liu ho Nasoins Unidas.

Iha enkontru g7+ nian ne’e, Ministru Planeamentu no Dezenvolvimentu Ekonómiku Serra Leoa nian, Francis Kai Kai, hetan fila fali rekondusaun, ho forma ida ne’ebé unánime, husi membru sira organizasaun nian 20, hanesan Prezidente husi g7+ to’o 2021 no Ministra-adjunta ba Polítika Ministériu Finansas Afeganistaun nian, Naheed Sarabi, hetan nomeasaun hanesan vise-prezidente g7+. José Ramos Horta, antigu Prezidente Repúblika Timor-Leste nian, hetan nomeasaun nu’udar reprezentante espesiál ba g7+.

G7+ hahú harii husi país hitu, ne’ebé ohin loron kompostu husi país 20 Afrika nian, Ázia-Pasífika, Karaíbas no husi Médiu Oriente: Afeganistaun, Burundi, Xade, Komores, Kosta Marfín, Giné, Giné-Bissau, Haití, Iemen, Illas Salomaun, Libéria, Papua Giné-Foun, Repúblika Sentru-Afrikana, Repúblika Demokrátika Kongu, Saun Tomé no Prínsipe, Serra Leoa, Somália, Sudaun Sul, Timor-Leste no Togo. Populasaun totál husi nasaun sira ne’ebé maka halo parte iha g7+ hamutuk ema 1,5 millaun.

Partisipa iha sorumutuk g7+ dalimak nian ne’e maka reprezentante no pontu fokál sira husi estadu membru sira organizasaun nian no país sira seluk, parseiru dezenvolvimentu no observadór sira.

   Ba leten