Governu no Banku Mundiál diskute dezenvolvimentu turizmu iha Timor-Leste

Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria iha ezersísiu, Agio Pereira, hala’o sorumutuk, iha loron 27 fulan-maiu tinan 2019, iha Palásiu Governu, ho Macmillan Anyanwu, Reprezentante hosi Banku Mundiál ba Timor-Leste no ninia delegasaun atu debate kona-ba dezenvolvimentu turizmu iha Timor-Leste.

Objetivu prinsipál hosi sorumutuk ne’e atu prepara estratéjia integrada idakona-ba dezenvolvimentu turizmu nian ho abordajen ida ne’ebé bazeiaba avaliasaun ba merkadu, ne’ebé permite planeamentu ida di’ak liu no jestaun kona-ba despeza ida-ne’ebé maka di’ak liu. Abordajen ida-ne’e permite define prioridade sira tuir entendimentu ne’ebé klaru kona-ba pozisaun nasaun nian iha merkadu turizmu, hodi halo Timor-Leste sai diferente husi kompetidór sira-seluk.

Nune’e, sei iha posibilidade atu aproveitapotensialidade ne’ebé nasaun ne’e oferese, atu hakatliudezafiu no difikuldade sira ne’ebé iha no atu garante dezenvolvimentu ida ne’ebé metin no sustentavel.

Diversifikasaun ekonomia nasionál sai nu’udar Governu Konstitusionál VIII nia objetivu boot ida mós, ne’ebé prevee medida lubun ida iha ninia programa ho hanoin atu haforsa setór privadu, koezaun territoriál no hamosu polu dezenvolvimentu nianoioin ne’ebé bele dudu dezenvolvimentu nasionálba oin.

Iha sentidu ida-ne’e, turizmu sai nu’udar indústria importante ida mós (hamutuk hoagrikultura no mina-rai) ne’ebé Governu tau onahanesan prioridade ba dezenvolvimentu nasionál, hodi aproveita,liuliupotensialidade naturál, jeográfika ka kulturál sira nasaun nian ne’ebé bele hamenus dependénsia ba reseita sira husi mina-rai.

Estratéjia kona-ba dezenvolvimentu turizmu nian ida-ne’e hatuur iha pasu prinsipál haat: análize ba merkadu, estimativa kona-ba benefísiu ekonómiku hosi osan ne’ebé gasta ba turizmu, estimativa kona-ba kustu husi investimentu públiku no komparasaun entre kustu no benefísiu, nokálkulukona-ba taxa ba retornu.

Atu garante estratéjia ne’e ninia susesu, Governu sei serbisu ba dezenvolvimentu institusionál no promove diálogu entre parte interesada oin-oin, inklui komunidade lokál sira, hodi alkansa meta nasionál sira husi turizmu no sei realiza planeamentu integradu ida hodi identifika área prioritária sira no estratéjika turizmu liuhosi prosesu partisipativu, ne’ebé inklui estratéjia kona-ba jestaun no prezervasaun rekursus naturais no rekursuskulturais.

Governu hakarak mós atu hasa’e profisionalizmu husi rekursus umanus, insentiva empriendedorizmu turístiku, dezenvolve kompeténsia no promove kreximentu empreza ki’ik no média iha komunidade alvu sira no dezenvolvimentu infraestruturasba destinu no produtu turístiku estratéjiku sira, atubele garante asesu ba fatin sira-ne’e bazeia ba preokupasaun téknika sira, maibé mós preokupasaun kona-ba impaktu ambientál no sosiál sira.

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=21934