Timor-Leste no Millenium Challenge Corporation husi EUA Asina Akordu kona-ba Finansiamentu ba Millaun 7 Resin

Dili, loron 3 fulan-maiu 2019 – Ministru Fidelis Magalhães, ho governu Timor-Leste nia naran no Diretora Ezekutiva Caroline Nguyen, husi Millenium Challenge Corporation Estadus Unidus nian, asina akordu ida-ne’e kona-ba finansiamentu ba dólar millaun 7,38 ne’ebé diriji atu kompleta preparasaun ba Kompaktu ida ba kresimentu ekonómiku no empregu iha Timor-Leste.

Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares ne’ebé lidera ne’e, husi parte governu nian, dezenvolvimentu Kompaktu nian ho MCC afirma iha okaziaun ne’e katak finansiamentu ne’e sei uza atu prepara inisiativa sira ne’ebé ho fokus atu hadia kondisaun moris sidadaun sira nian no Kompaktu ne’e sei koalia kona-ba promosaun kresimentu ekonómiku no servisu ho forma ida-ne’ebé holístiku no integradu.

“Dezenvolvimentu Kompaktu ba kresimentu ekonómiku ne’e sei hatudu rezultadu diak ida ba kapasidade atu hatán ba sira nia kbit no kualidade servisu administrasaun,” hatutan membru governu nian.

Evento née participa mos membru governu sira hanesan S.E. Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, S.E. MOP, Salvador Soares dos Reis Pires, S.E. SECOMS, Merício Juvenal dos Reis ‘Akara’, Distintu Deputadu sira, S.E. Embaixadora Estados Unidos iha Timor Leste, Kathleen Fitzpatrick, Prezidenti CCI-TL, Óscar Lima, no sociedadi civil inklui konvidadus sira seluk.

Ministru Fidelis Magalhães hato’o apresiasaun governu nian konaba empeñamentu diresaun no pesoál MCC Estadus Unidus nian iha asisténsia atu viabiliza prioridade sira dezenvolvimentu Timor-Leste nian ne’ebé governu define tiha ona. Ministru hatutan katak, iha implementasaun kompaktu sei adota sira-nian prátika di’ak kona-ba jestaun no boa-governasaun, tuir padraun kualidade internasionál sira.

Diretora Ezekutiva Caroline Nguyen dehan katak finansiamentu oras ne’e konkorda ona atu hala’o kedas estudu viabiliadde no impaktu sosiál hodi tulun hili projetu intervensaun efetivu liu, atu nune’e bele hetan objetivu sira husi Kompaktu.

Sra. Caroline Nguyen fó ezemplu abordajen integrada Kompaktu nian ne’ebé sei tuirmai, hodi fó ezemplu desnutrisaun no hakiik nian, ne’ebé halakon envolve konstrusaun infraestrutura saneamentu báziku nian, infraestrutura atu hetan asesu jerál ba bee moos, adosaun ba programa espesífiku kona-ba nutrisaun, no hadi’a asesu ba servisu saúde públika ne’ebé iha kualidade, medida sira seluk ne’ebé Kompaktu sei dezenvolve. Área hirak ne’ebé Konselhu Ministrus mak define tiha ona antes ba intervensaun Kompaktu nian ba Kresimentu Ekonómiku ne’e inklui halakon desnutrisaun iha Timor-Leste no harii infraestrura nasionál ba formasaun vokasional atu hasa’e kualidade Rekursu Umanu iha nasaun ne’e.

Implementasaun Kompaktu ne’e akompañadu ba medida sira atu halo reforma ba sistema legál no prosedimentu administrativu sira, ho objetivu atu habele ambiente negósiu nian, atu dada tan investimentu no kria empregu barak liu iha Timor-Leste.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=21737