Sorumutu Konsellu Ministrus loron 24 fulan-abril tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 24 fulan-abril tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no asiste aprezentasaun husi Roberto Caetano de Sousa Vicente, Diretór Ezekutivu Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun I.P. (TIK Timor) kona-ba estatutu, planu no programa husi institutu públiku ida-ne’e, ne’ebé tutela direta husi Primeiru-Ministru. TIK Timor, ne’ebé harii iha tinan 2017, nia misaun mak atu implementa polítika no estratéjia, ne’ebé hetan ona aprovasaun, kona-ba teknolojia sira informasaun no komunikasaun nian, no jere rede informátika Governu no entidade públika sira seluk, no inklui jestaun kona-ba infraestrutura teknolojia sira informasaun no komunikasaun nian no kona-ba sistema sira informasaun nian. Durante aprezentasaun ne’e, Diretór Ezekutivu TIK Timor nian ne’e aprezenta planu asaun to’o tinan 2030, ho objetivu atu hasa’e efikásia no efisiénsia husi prestasaun servisu sira, liuhusi Governasaun Eletrónika no, iha tempu hanesan, implementa estrutura sira ne’ebé sei fó dalan ba koneksaun nasionál no internasionál ne’ebé di’ak liu, estavel no segura liu, nune’e permite atu define no implementa padraun sira ne’ebé garante la’ós de’it kompatibilidade husi ekipamentu no software sira, maibé mós kapasidade interoperabilidade no seguransa ba dadus sira, ne’ebé importante tebes ba atividade governamentál no ba relasaun sidadaun sira-nian ho estrutura públika sira.

Konsellu Ministrus aprova ona, ho alterasaun sira,proposta Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba importasaun, transporte, armazenajen no utilizasaun produtu esplozivu sira hodi halo implementasaun projetu sira konstrusaun sivíl nian, atividade petrolífera no mineira sira. Dekretu-Lei ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e estabelese norma, regra no prosedimentu espesiál seguransa nian sira ne’ebé ema tenke obedese bainhira halo importasaun, transporte, armazenajen no utilizasaun produtu esplozivu komersiál sira, tuir nesesidade projetu sira ne’ebé iha interese públiku, iha setór sira konstrusaun sivíl, mineiru no petrolíferu nian.

Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta ona proposta Deliberasaun nian, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba alterasaun daneen ba Akordu Dezenvolvimentu nian entre Estadus Unidus Amérika no Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba fortalesimentu institusionál no kapasitasaun rekursus umanus ba dezenvolvimentu. Akordu ne’e buka atu kontribui ba Timor-Leste ida ne’ebé prósperu no saudavel liu, ho populasaun ida ne’ebé instruida liután, ho asesu ba beins no servisu esensiál sira, iha ne’ebé produsaun no empregu korresponde ba ekonomia emerjente ida, ho oportunidade ba ema hotu-hotu, ho dalan ne’ebé justu no inkluzivu, hodi fasilita kreximentu dinámiku no inovadór ida ba ekonomia.

Sara Lobo Brites aprezenta mós proposta, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba memorandu entendimentu  entre Governu Timor-Leste, Governu Indonésia no Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB – Asian Development Bank) kona-ba asisténsia téknika iha matéria kooperasaun no komérsiu transfronteirisu, ne’ebé sei asina iha loron 4 fulan-maiu tinan 2019, durante sorumutuk anuál ADB nian, iha Repúblika Fiji, liuhusi Ministra Finansas Timor-Leste, Ministra Finansas Indonésia no Prezidente ADB nian. Memorandu ne’e nu’udar kontinuasaun husi pedidu ne’ebé Governu Timor-Leste no Governu Indonézia hato’o ona ba ADB, atu fó apoiu ba fortalesimentu kooperasaun transfronteirisa, ho hanoin atu promove dezenvolvimentu iha rejiaun hirak ne’e. Hahú husi tinan 2017 to’o 2018, hala’o ona estudu esploratóriu ida, ne’ebé rekomenda área prinsipál tolu ba kooperasaun, maka hanesan- transporte no komunikasoins, turizmu no pekuária. Akordu ne’e fó dalan atu armoniza prosedimentu fronteirisu sira, hodi hadi’a ligasaun entre nasaun rua ne’e, hodi halo espansaun sistema sertifikasaun saúde animál nian no promove dezenvolvimentu ba área turístika konjunta, ne’ebé foka liu ba turizmu sustentavel no komunitáriu.

Konsellu Ministrus atribui ona ba Ministra Finansas iha ezersísiu podér tomak hodi asina akordu rua ne’ebé temi iha leten.

Konsellu Ministrus analiza ona proposta Deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun, Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus, relasiona ho relatóriu revizaun nasionál nian kona-ba implementasaun husi Deklarasaun no Plataforma Asaun Pekín nian, husi períodu entre tinan 2014 no 2018. Deklarasaun no Plataforma Asaun Pekín nian, nu’udar dokumentu ida-ne’ebé kria iha tinan 1995, iha Xina, durante Konferénsia Mundiál Dahaat kona-ba Feto sira, ninia objetivu mak atu debate asaun sira ba promosaun igualdade, dezenvolvimentu no pás ba feto sira. Dokumentu ne’e identifika área temátika prioritária hamutuk 12 ba Estadu sira, hodi ultrapasa obstákulu sira-ne’ebé labarik feto no feto sira hasoru, no hodi alkansa igualdade entre feto no mane. Relatóriu nasionál ne’e fó sai kona-ba progresu no rezultadu-xave sira ne’ebé atinje ona, kona-ba dezafiu no obstákulu sira ne’ebé sira hetan  bainhira implementa Deklarasaun no Plataforma Asaun Pekín nian, durante períodu 2014-2018, no sei hato’o ba Komisaun Ekonómika no Sosiál Nasoins Unidas nian ba Ázia no Pasífiku (UN-ESCAP - United Nations - Economic and Social Commission for Asia and Pacific), iha loron 1 fulan-maiu oinmai. Tuirfali mai, Relatóriu ne’e sei aprezenta iha fulan-novembru tinan 2019, iha Bankoke, iha nivel rejionál, iha sorumutuk UN-ESCAP nian no iha fulan-marsu tinan 2020, iha sesaun da-64 husi Komisaun kona-ba Estatutu Feto nian (CSW - Commission on the Status of Women). Relatóriu ne’e sei analiza filafali iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian tuirmai. REMATA

   Ba leten