Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-Janeiru tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-Janeiru tinan 2019

Komunikadu Imprensa

Reuniaun Konsellu Ministrus iha loron-16 janeiru 2019

Konsellu Ministrus reuni iha Palásiu Governu, iha Díli, no aprova tiha projetu Deliberasaun Konsellu Ministrus nian ne’ebé Ministru Obras Públika Salvador Eugénio Soares dos Reis Pires aprezenta kona-ba estensaun kontratu ho konsórsiu empreza Esperansa Timor Oan, Lda no JV with Winston Oil International (HK) Ltd, atu fornese kombustível ba sentral elétrika sira to’o loron-30 setembru 2019 no autorizasaun atu halo akizisaun adisionál kombustível ba jeradór sira ne’ebé produz enerjia elétrika. Kontratu ne’ebé vigora hela, asina ona iha loron-22 juñu 2017 no ramata iha marsu 2019. Deliberasaun ne’e ho objetivu atu garante funsionamentu normal hosi enerjia elétrika iha rai-laran no mós hodi konklui konkursu públiku internasionál foun ba fornesimentu kombustível.

Ministru Obras Públika mós halo tiha aprezentasaun ida ba Konsellu Ministru kona-ba proposta kooperasaun entre Asia Development Bank (ADB) ho Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), ne’ebé aprezenta rekomendasaun lubuk ida hodi fortalese sistema eletrisidade nasionál liuhosi hatún kustu produsaun nian, hasae reseita, hadi’ak kualidade servisu, reforma institusionál no kapasitasaun rekursu umanu.

Konsellu Ministrus mós analiza tiha aprezentasaun hosi Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva, kona-ba memorandu entendimentu entre Ministériu ransporte no Komunikasaun ho Ajénsia Meteorolojia, Klimatolojia no Jeofízika hosi Repúblika Indonézia ba benefísiu hamutuk nasaun, interese no dezenvolvimentu nasionál rua ne’e nian.

Ministru Transporte no Komunikasaun mós parezenta memorandu entendimentu ho Ajénsia Nasionál kona-ba Buska no Salvamentu hosi Repúblika Indonézia ba kooperasaun entre ajénsia indonézia ho Ministro dos Ministru Transporte no Komunikasaun kona-ba buska no salvamentu aéreu no marítimu ne’ebé sei permiti atu bele pasa informasaun ba-malu lalais liu no regular, iha kazu ne’ebé mosu ka iha posibiladade mosu perigu ruma nune’e, servisu hamutuk hodi halo buska no salvamentu, fah ba-malu koñesimentu no meius tékniku formasaun nian.

José Agustinho da Silva aprezenta tan mós memorandu entendimentu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Governu Repúblika Indonézia kona-ba delegasaun kompeténsia iha servisu tráfegu aéreu ne’ebé ho objetivu fasilita atu lori liuhosi dalan ida seguru operasaun aéreu internasionál sira iha espasu aéreu nasaun rua ne’e nian no konklui akordu ida atu fornese Servisu Tráfegu Aéreu (ATS, Air Traffic Services) tuir standar internasionál nian no prátika ne’ebé Konvensaun Chicago rekomenda tiha ona

O Conselho de Ministros delegou competências ao Ministro dos Transportes e Comunicações, em coordenação com os Ministérios relevantes, para a discussão e assinatura dos três memorandos, acima referidos, durante a sua visita de trabalho a Jakarta, a ter lugar entre os dias 21 e 22 do corrente mês.

Ministru Reforma Lejislativa no Asuntu Parlamentar, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta proposta hosi Rezolusaun Governu, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, kona-ba Polítika Reforma Lejislativa. Kontinua halo implementasaun ba polítika lejislativa hodi halo lejislasaun ida ho kulaidade, simples, sistematizada no ema hotu bele asesu ba maka nuudar prioridade VIII Governu Konstitusional nian, hanesan temi ona iha Governu nia programa no orgánika ne’ebé asegura, hodi fó kbiit iha nível ministerial nian, diresaun polítika ida efetivu iha área intervensaun governamental. Asaun polítika ida-ne’e iha matéria reforma lejislativa nian buka atu hadi’ak prosedimentu lejislativu sira, hahú hosi foti desizaun atu hakerek sai lei to’o diploma lejisltiivu hirak Governu nian ne’e tama iha vigór hodi, promove atu funsionamentu sistemátiku hosi ordenamentu jurídiku la’o-hanesan no ho objetivu ikus maka hadi’ak kualidade moris sidadaun sira nian.

Konsellu Ministrus aprova tiha proposta Polítika kona-ba Reforma Judisiária nian ne’ebé Ministru Reforma Lejislativa no Asuntu Parlamentar aprezenta. Iha programa VIII Governu Konstitusional nian konsidera katak konsolida setór justisa fundamental tebes atu halo konstrusaun ba Estadu no mós nuudar fatór importante atu transmiti konfiansa no atrai investimentu, dezenvolve ekonomia, reforma iha setór judisiáriu nia objetivu ikus maka hadi’ak kualidade moris sidadaun sira nian no, ida-ne’e integra mós iha kumprimentu objetivu jerál Governu nian.

Ikusliu, Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, aprezenta proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona, be defini vaga sira ba konkursu públiku hodi halo promosaun pesoál ba karreira Rejime Jerál Funsaun Públia ba tinan 2019 nian. Tinan-tinan, Governu sei taka vagas sira ne’ebé loke ba konkursu ne’e, tuir proposta Komisaun Funsaun Públika nian, to’o limiti porsentu sanulu hosi total pesoal iha kategoria ka grupu profisionál ne’e rasik. Konkursu ne’e sei hala’o liuhosi sistema klasifikasaun pontu ba kandidatu sira, ne’ebé sei analiza tuir kritériu hitu no rezultadu hosi prova eskrita. Remata

 

   Ba leten