Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 13 fulan-marsu tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 13 fulan-marsu tinan 2019

Konsellu Ministru hala’o Sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Díli, no analiza aprezentasaun Relatóriu hosi Komisaun Reforma Fiskal (CRF), ne’ebé mak aprezenta hosi Fernanda Borges, hanesan Koordenadora Komisaun. CRF ne’ebé mak kria iha VI Governu Konstitusionál ho objetivu atu garante futuru nasaun Timor-Leste nian liu-hosi diversifikasaun fonte sira no asegura sustentabilidade hosi finansa públika. Durante aprezentasaun, Fernanda Borges esplika mós antesendente hosi CRF, halo balansu atividade ne’ebé realiza tiha ona desde fulan agostu tinan 2015 no aprezenta nia prioridade no rekomendasaun ba futuru hosi Komisaun ne’e rasik. Koordenadora entrega relatoriu ne’e ba Governu iha nia final mandatu, no agora Ministériu finansas analiza sujestaun no rekomendasaun sira.

Ministru Estadu Koordenadór Asuntus Ekonómiku, Agio Pereira aprezenta ba Konsellu Ministru proposta kona ba Akordu Espesiál Investimentu entre Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Pelican Paradise Group, Lda. Projetu ida-ne’e ho investimentu privadu ida previstu USD 700 millaun ba dezenvolvimentu kompleksu turístiku, iha área ida maizoumenus 558 hectar, iha zona Tasi Tolu no Tibar, ne’ebé mós inklui unidade otelaria, kampu golf, área rezidénsia, sentru dezenvolvimentu ba joven sira, eskola internasionál, ospitál internasionál no sentru komersiail. Kompleksu turístiku ida-ne’e mak fó dalan hodi kria 1500 postu servisu iha faze hosi kontrusaun, 1300 postu servisu permanente durante konstrusaun no re-florestasaun 80% iha projetu nian. Membru Governu sira sei kontinua analiza Proposta Akordu Espesiál Investimentu ida-ne’e.

Ministru Interinu ein ejersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, aprezenta proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé mak aprova hosi Konsellu Ministru, kona ba nomeasaun Faustino da Costa nuudar Komandante-Jerál no Mateus Fernandes nuudar Komandante-Jerál daruak ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), iha Komisaun servisu iha periodu tinan ha’at nia laran

Ministru Administrasaun Estatal simu plenus poderes hosi Konsellu Ministru ba preparasaun selebrasaun ofisiál 17⁰ aniversáriu Restaurasaun Independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL), ne’ebé mak sei komera iha fulan loron-20 fulan maiu, nomós kona-ba instalasaun Komissaun Organizadora no nomeasaun ba Prezidente Komisaun Organizadora.

Ministru Agrikultura no Peskas, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, aprezenta proposta ne’ebé aprova hosi Konsellu Ministru kona-ba deliberasaun Konsellu Ministru, ba autorizasaun partisipasaun delegasaun tékniku timorense ida iha reuniaun servisu nian, ne’ebé mak organiza hosi Banku Aziátiku Dezenvolvimentu, ba negosiasaun Memorandu Entendimentu ida entre Repúblika Indonésia no RDTL ba implementasaun projetu pilotu ida ne’ebé hakarak fasilita transporte merkadoria espansaun komérsiu pekuariu no promosaun hamutuk iha nasaun rua hanesan destinu turístiku.

Ikus Liu membru Konsellu Ministru sira, lori Governu Timor-Leste no Povu nia naran hato’o sentidu kondolénsia ba família Gordon McIntosh, eis Senadór australiano ne’ebé defende independénsia timor nian. McInstosh ou “Ulun Toos” naran ne’ebe hasai iha dekada 80 hosi FALINTIL, ne’ebé mak admira ho Gordon nia ‘Ulun toos’ no ‘disernimentu’ no la aseita opiniaun sira hosi nia kolega sira iha Parlamentu australianu durante vizita iha nasaun iha tinan 1983, no hetan kondekoradu ho Ordem Timor-Leste iha tinan 2014 tan nia esforsu durante independénsia Timor-Leste nian. REMATA

 

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=21290