Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 5 fulan-marsu tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 5 fulan-marsu tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o Sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Díli no aprova, ho alterasaun, Proposta Dekretu Governu, ne’ebé mak aprezenta hosi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómiku ein ejersísiu, Agio Pereira, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu Governu n.⁰2/2018, 21 fulan fevereiru, ne’ebé mak regula prosedimentu investimentu privadu. Ho Diploma Legal ne’ebé aprovadu ona, pedidu Sertifikadu hosi Investidór sira ne’ebé submete ona durante Vizénsia Lei n.14/2011, hosi 28 fulan-setembru ne’ebé mak sei pendentes, sei avalia no desidi hosi Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun Timor-Leste, IP (Tradeinvest) tuir termu  lei ne’e rasik no proposta emisaun Sertifikadu Investidór tenke remete hosi Diretór Ezekutivu Tradeinvest ba membru Governu responsável ba koordenasaun asuntu ekonómiku. Proposta  Dekretu Governu ida-ne’e ho objetivu atu klarifika dúvida sira kuandu rejime aplikável ba pedidu sira emisaun nian hosi Sertifikadu Investidór submetidu, até 31 de Dezembru tinan 2017, ne’ebé sei iha vijénsia Lei Investimentu Privadu antiga ne’ebé mak seidauk desidi hosi Tradeinvest.

Konsellu Ministru kontinua analiza proposta alterasaun ba Akordu Subsidiáriu ne’ebé selebra ona ho Governu Austrália ba projetu “ Estrada ba Dezenvolvimentu” (Road for Development-R4D). Faze II (daruak), ne’ebé mak aprezenta hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Ministériu Obras Públika. Programa Governu Timor-Leste ida-ne’e, ne’ebé hahú ona iha tinan 2012, konta mós ho apoiu tékniku hosi Governu Austrália no mós Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) ho objetivu atu lori benefísiu sosiál no ekonómiku ba populasaun iha área rurál sira liuhosi jestaun no hadi’ak liután kondisaun ba rede estrada rurál nasionál sira. Ho Projetu ida-ne’e reabilita ona estrada 552km, kria ona laboratóriu sira hodi halo teste ba rai iha munisípiu balun nomós promove asaun hodi dezenvolve kapasidade hosi setór privadu no públiku kona-ba jestaun,  reabilitasaun no konstrusaun estrada sira. Durante faze daruak,  programa ida-ne’e hakarak fó apoiu ba estabelesimentu Fórum Interministeriál ba estrada, dezenvolvimentu polítika estrada rurál no implementasaun sistema padraun deseñu no konstrusaun estrada rurál atu asegura nia kualidade. Konsellu Ministru fó poder tomak ba Ministru Obras Públika, Salvadór dos Reis Pires, hodi hala’o asinatura ba akordu ida ne’e.

Minsitru Administrasaun Estatal ein ejersísiu, Abílio José Caetano, aprezenta proprosta Rezolusaun Governu,  aprova hosi Konsellu Ministru, kona-ba ezekusaun Estratéjia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun Orgaun Resprezentativu Poder Lokal sira, hodi reafirma kompromisu, vontade no determinasaun Governu retoma no hasa’e ezekusaun estatéjia desentralizasaun administrativa no intalasaun orgaun reprezentativu Poder Lokal. Rozolusaun Governu ida-ne’e preveé programa atividade ida ne’ebé mak sei inklui elaborasaun lejislasaun, revizaun estatutu sira no mapa pesoal Administrasaun Munisipal, formasaun ba rekursu umanu, konstrusaun, manutensaun ka kualifikasaun infraestrutura no eleisaun orgaun reprezentativu hosi Poder Lokal, ho objetivu atu presta servisu públiku ne’ebé efetivu hodi bele aumenta partisipasaun sívika, dezenvolve setór privadu iha área rurál sira no estabelese instituisaun Estadu ne’ebé forte iha territóriu nasionál tomak. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=21257