Governu partisipa iha sorumutuk nivel aas ne’ebé diskute kona-ba alterasaun klimátika

Kua. 17 outubru 2018, 14:41h
IMG_2400

Ministru no Xefe Delegasaun sira husi grupu País Ladún Avansandu (PMA, sigla iha lian portugués) hala’o sorumutuk iha loron 15 no 16 fulan-outubru iha sede Komisaun Ekonómika Nasoins Unidas ba Áfrika iha Adis Abeba, iha Etiópia, ne’ebé diskute prioridade sira husi grupu ne’e ba preparasaun negosiasaun kona-ba konferénsia klimátika anuál, COP24 (Conference of Parties), ne’ebé sei hala’o iha Katowice, iha Polónia, iha fulan-dezembru tinan 2018.

Sorumutuk ne’e konta ho partisipasaun husi Sekretáriu Estadu Ambiente Timor-Leste nian, Demétrio de Amaral de Carvalho, durante loron primeiru eventu ne’e nian.

Enkontru ne’e sai mós hanesan biban ba reprezentante sira husi grupu PMA nian hodi apoia polítika komún ida iha negosiasaun klimátika sira kona-ba elementu krítiku sira husi país ladún dezenvolvidu sira ne’ebé atu hatama iha diretríz, prosedimentu no modalidade ba implementasaun husi Akordu París nian.

Xefe delegasaun no negosiadór tékniku sira analiza hamutuk ona rezultadu husi Konferénsia Nasoins Unidas nian kona-ba Mundansa Klimátika tinan 2017 (COP23), iha Talanoa, iha Fiji.

Hanesan rezultadu husi enkontru ministeriál nivel aas iha Adis Abeba ida-ne’e, Ministru no tékniku negosiadór hotu-hotu konkorda ona ho deklarasaun polítika ida ba asaun mundiál ida kona-ba mitigasaun gás sira ho efeitu estufa, atu nune’e bele atinje meta ba akesimentu globál másimu 1,5ºC, tuir rekomendasaun sira husi relatóriu Painél Intergovernamentál kona-ba Mudansa Klimátika (IPCC, sigla iha lian inglês), ne’ebé fó-sai ona iha semana liubá. Iha sorumutuk ne’e, partisipante sira mós estuda hamutuk ona pontu-xave sira kona-ba Fundu ba Teknolojia Moos no kapasitasaun ba país ladún avansadu sira atu hamenus efeitu estufa no adapta an ba impaktu sira husi altaresaun klimátika.

Aleinde ne’e, Timor-Leste hato’o ninia pozisaun kona-ba nesesidade atu halo revizaun ida ba segunda faze husi Protokolu Kyotu no mós ba nesesidade atu nasaun sira ne’ebé dezenvolvidu liu bele kumpre sira-nia kompromisu no mobiliza tinan-tinan orsamentu hamutuk dolar amerikanu millaun rihun ida hahú husi 2020, inklui orsamentu ne’ebé aloka husi Fundu Verde ba Klima.

Sekretáriu Estadu Ambiente timoroan ne’e, iha ninia intervensaun, hatete katak “mata-dalan, prosedimentu no modalidade sira ba implementasaun husi akordu París nian ne’ebé sei aprova iha COP24 tenke kobre elementu hotu-hotu husi akordu París nian, inklui Fundu Verde ba Klima, teknolojia, kapasitasaun, transparénsia, adaptasaun, lakon no estragu, avaliasaun globál, no seluk-seluk tán”.

Demétrio de Amaral de Carvalho hatutan katak rezultadu husi diálogu Talanoa ne’e presiza deklarasaun polítika ida no desizaun ida husi COP24, ne’ebé maka sei hala’o liuhusi regra negosiasaun nian. Oras ne’e daudaun Timor-Leste iha ona prosesu atu ratifika alterasaun sira husi Doha ba faze daruak Protokolu Kyotu nian.

Kona-ba Kontribuisaun Nasionalmente Determina (NDCs, Nationally Determined Contributions) ba redusaun emisaun gás hirak ne’ebé kauza mudansa klimátika, presiza konsidera katak, tuir artigu 4.4 Akordu París nian, país sira ne’ebé dezenvolvidu liu presiza redús maka’as emisaun gás no país ladún avansadu sira, tuir artigu 4.6, presiza de’it hamenus emisaun dióksidu karbonu no relata sira-nia planu asaun no programa sira ba redusaun emisaun gás karbóniku.

Iha sorumutuk nivel aas iha Adis Abeba ne’e, entre responsavel 147 ne’ebé tutela ba Ambiente, aleinde Timor-Leste, partisipa mós reprezentante sira husi nasaun sira seluk husi CPLP, (Comunidades dos Países de Língua Portuguesa), hanesan Kabu Verde no Giné-Bisau.

   Ba leten