Governu apoia inisiativa atu hamenus uzu plástiku nian

Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio de Amaral de Carvalho, reprezenta Governu, hodi partisipa iha inisiativa kona-ba promosaun solusaun sira atu hamenus utilizasaun plástiku iha Timor-Leste. Semináriu ho nia títulu “Menus Plástiku, Kualidade Moris nian Di’ak Liután” hala’o iha loron 19 fulan-setembru tinan 2018, iha sala Orchid iha Timor-Plaza, iha Dili.

Semináriu ne’e organiza husi Scope Asia Timor-Leste iha parseria ho empreza nasionál Kmanek no Ce’mill no empreza Indonézia nian ho naran Avani ne’ebé prodús solusaun ekolójika no biodegradavel alternativa sira (solusoens ne’ebé tulun atu halakon poluisaun ambientál) ba uzu plástiku nian.

Sekretáriu Estadu Ambiente iha abertura semináriu nian, ko’alia kona-ba importánsia husi eventu ne’e atu hamenus utilizasaun plástiku iha Timor-Leste, tanba “husi lixu (fo’er) ne’ebé maka ba soe iha fatin soe fo’er nian iha Tibar, pursentu 18 to’o 20 maka plástiku no bainhira ita hamenus plástiku, ita mós bele hamenus kuantidade husi lixu ne’ebé ba iha tasi no ba mota sira”.

Demétrio de Amaral de Carvalho felisita no enkoraja entidade nasionál no internasionál sira ne’ebé organiza ona eventu ne’e no hala’o inisiativa oin-oin kona-ba protesaun ambientál, no afirma katak Governu hakarak implementa “Polítika Zero Plástiku” no ida-ne’e “hanesan estratéjia sustentavel ida ba empreza sira” ne’ebé “tinan-tinan gasta osan besik dolar rihun 200 ba saku plástiku” no “ho implementasaun polítika públika ida-ne’e, sira sei bele poupa osan entre dolar millaun 1,5 to’o rua”.

Sekretáriu Estadu Ambiente afirma mós katak Governu halo hela kontaktu ho setór privadu hodi buka produtu alternativu sira atu troka plástiku no to’o fulan-dezembru hakarak lori ba Konsellu-Ministru atubele hetan apresiasaun, moratória ida kona-ba importasaun plástiku no ninia substituisaun ho materiál alternativu sira.

Aleinde Sekretáriu Estadu Ambiente, semináriu ne’e konta mós ho intervensaun husi eis-Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, ho tema “Vizaun kona-ba problemátika plástiku iha mundu”, Kevin Kumala husi empreza AVANI no Clarence Lim husi empreza KMANEK, ho tema sira “Ideia foun atu hamenus utilizasaun plástiku, ai-farina hanesan solusaun ekolójika (ambientál) ida ne’ebé di’ak-liu” no “Merkadu lokál no redusaun konsumu plástiku”, Dahlia Bernardo husi empreza Scope Asia Timor, ho tema “Solusaun ba konsumu bee nian ne’ebé la uza botir plástiku” no “ EcoBox ba lixu orgániku, biogás no fertilizante orgániku”. Durante Eventu ne’e hatudu mós vídeo ne’ebé prodús husi USAID Timor-Leste, ho títulu “Tasi ne’ebé maka sustenta ita”.

Eis-Prezidente Repúblika haksolok ho “polítika Governu nian iha área ambientál no ho medida konkreta sira atu proteje meiu ambiente no atu hamenus uzu plástiku nian”. José Ramos Horta hatutan katak “Timor hanesan Estadu, hanesan nasaun no hanesan komunidade tenke hala’o ninia inisiativa rasik atu rezolve problema plástiku nune’e mós problema tesi ai-horis, konstrusaun sira no lixu besik mota”.

Demétrio de Amaral de Carvalho, bainhira hatán ba jornalista, hatete katak presiza koordenasaun ida ne’ebé boot liután entre Ministériu sira no hamenus kompetisaun no sobrepozisaun podér iha kestaun ambientál sira, hodi tenik katak husi Ministériu Petróleu no Minerais komplementa Sekretaria Estadu Ambiente iha avaliasaun kona-ba kestaun ambientál hirak ne’ebé iha relasaun ho setór mina-rai no rekursu minerál sira.

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=20522