Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 14 fulan-marsu tinan 2018

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VII Governu Konstitusionál

………………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 14 fulan-marsu tinan 2018

Governu hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ba subskrisaun adisionál husi kuota sira Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) nian,  ne’ebé aprezenta husi Ministru Planu no Finansas, Rui Augusto Gomes. Subskrisaun adisionál ida-ne’e halo hafoin adezaun Timor-Leste nian, iha loron 16 fulan-marsu tinan 2011, ba Rezolusaun n. 613 husi Konsellu Administrasaun Banku Internasionál ba Rekonstrusaun no Dezenvolvimentu (BIRD – grupu Banku Mundiál) nian. Bazeia ba rezolusaun ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu halo subskrisaun adisionál asaun 159, ne’ebé hanaran callable shares, to’o loron 16 fulan-marsu tinan 2018. BIRD ninia misaun maka fó asisténsia ba nasaun sira ne’ebé iha hela via dezenvolvimentu nian atu hamenus moris-kiak no promove kreximentu sósiu-ekonómiku, hodi fó asesu ba sira, ho kondisaun espesiál sira, atu hetan empréstimu no asisténsia finanseira iha domíniu oioin.

Konsellu Ministrus aprova ona, ho alterasaun, proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian atu hametin koordenasaun no rekursu sira iha prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku nian (ASEAN- sigla iha lian inglés), ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian, Aurélio Guterres. Rezolusaun Governu nian ida-ne’e hili Ministru Estadu no Konselleiru ba Seguransa Nasionál nian, José Ramos-Horta, hanesan Altu Reprezentante Governu Timor-Leste nian atu lidera prosesu negosiasaun rejionál, hodi promove defeza ba interese nasionál sira no hametin pozisaun Timor-Leste nian iha rejiaun ne’e no iha mundu. Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian, liuhusi Diresaun-Jerál ba Asuntu sira ASEAN nian, sei fó apoiu ne’ebé presiza ba Altu Reprezentante ne’e, no sei sai nu’udar responsavel atu halo ligasaun no divulgasaun iha entidade sira hotu Governu nian no iha instituisaun públika nasionál sira ne’ebé konsidera relevante.

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, aprezenta mós kona-ba Proposta Rezolusaun Governu nian atu kria Komisaun Interministeriál ba organizasaun “Business and Investment Forum” [“Fórum Negósiu no Investimentu”] iha Singapura iha ámbitu sorumutuk ne’ebé hala’o ona entre Primeiru-Ministru RDTL no Ministru Negósius Estranjeirus Singapura nian ho hanoin atu hametin liña estratéjika kooperasaun ekonómika nian, liuliu, liuhusi promosaun inisiativa emprezariál privada nasionál no projesaun produtu no servisu nasionál sira iha estranjeiru, no kontribui ba afirmasaun estrutura ekonómika sira ne’e rasik iha merkadu globál.

Konsellu Ministrus analiza ona mós proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian atu hametin koordenasaun no rekursu iha prosesu negosiasaun ketan raik sira (fronteiras terrestres), ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun ne’ebé buka atu rezolve kestaun sira ne’ebé sei pendente hela iha prosesu delimitasaun definitiva ketan raik ho Repúblika Indonézia iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA).

Proposta kona-ba rezolusaun rua ne’ebé temi iha leten ne’e la-hetan aprovasaun. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=19612