Austrália no Timor-Leste asina tratradu istóriku ba fronteira marítima

NOTA IMPRENSA HAMUTUK

Ministra Negósius Estranjeirus, Austrália

Ilustre Julie Bishop MP

Ministru-Adjuntu Primeiru-Ministru nian ba delimitasaun fronteira sira

S.E. Agio Pereira

Xefi Negosiador ba konsellu ba delimitasaun definitiva ba fronteiras marítimas, Repúblika Demokrátika Timor-Leste

S.E. Kay Rala Xanana Gusmão

Loron 6 fulan-marsu tinan 2018

Austrália no timor-leste asina tratradu istóriku ba fronteira marítima

Ohin, ho prezensa Sekretáriu-Jeral ONU nian, Austrália no Timor-Leste asina ona tratadu istóriku ida hodi establese fronteiras marítimas permanente. Ida ne’e marka hahú era foun ida iha relasaun diak entre nasaun viziñu rua.

La’os deit fronteiras marítimas, tratadu ne’e mós establese estrutura ida hodi dezenvolve hamutuk kampu gás Greater Sunrise ba benefísiu nasaun rua nian. Tratadu ne’e mós refleta parseria ida entre nasaun rua ne’ebé liga ho jeográfia no lasu istória no amizade ne’ebé klean.

Tratadu ne’e Komisaun Konsiliasaun estabelese tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS) mak diriji – espésie ninian ida ba dahuluk.

Nasaun rua hatudu ona vontade diak no prontu atu halo ajustamentu. Maske rezultadu husi prosesu konsiliasaun ne’e la kesi nasaun rua ne’e, nasaun rua ne’e halao negosiasaun ho boa-fé hodi bele hetan tratadu ida ne’ebé Timor-Leste, Austrália no Komisaun fiar justu, balansu no konsistente ho lei internasional.

Austrália nia Ministra Julie Bishop hateten: “Rezultadu ne’e marka importante ida ba parte sira no ba UNCLOS no lei internasional. Rezultadu ne’e haforsa fila fali ami nia respeitu ba, no importánsia husi, orden jurídika internasional hodi rezolve disputa sira.”

Timor-Leste nia Ministru Agio Pereira hateten: “Tratadu ida ne’e marka momentu istóriku ida ba Timor-Leste no ba amizade entre Timor-Leste no Austrália. Obrigadu ba komitmentu forte husi lideransa nasaun rua nian ba prosesu konsiliasaun ida ne’e, ami to’o ona iha akordu ida kona-ba fronteiras marítimas ida ne’ebé ekitativa, no konsistente ho lei internasional.”

Timor-Leste nia Xefi Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão dehan: “Ohin ita halo istória ho Timor-Leste asina tratadu fronteiras marítimas permanente ida ne’ebé estabelese, ba dahuluk, fronteira ida ne’ebé justu entre ita nia nasaun rua, bazeia ba lei internasional. Ami fó agradese ba Komisaun ba sira nia pasiénsia, matenek no fiar, no ba reprezentante Austrália nian ba sira nia envolvimentu ne’ebé konstrutiva no ho espíritu kooperasaun. Momentu ida ne’e mós fó esperansa ba rezolusaun pasifika ba disputa sira iha mundu tomak.”

Austrália no Timor-Leste espresa sira nia gratitude ba eminente Komisaun nain lima ba Naseons Unidas nia Komisaun Konsiliasaun, ne’ebé S.E. Ambasador Peter Taksøe-Jensen mak lidera, ba sira nia dedikasaun tomak no profesionalizmu hodi buka hetan akordu ida.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=19577