Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 1 fulan-marsu no Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-marsu tinan 2018

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VII Governu Konstitusionál

………………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 1 fulan-marsu no Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-marsu tinan 2018

Governu hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta ne’ebé hato’o husi Tradelnvest Timor-Leste, I.P kona-ba Akordu Espesiál Investimentu nian entre Governu Timor no empreza Pelican Paradise Group Limited, tuir Lei Investimentu Privadu ne’ebé vigora hela, ne’ebé aprova ona liuhusi Lei n.17/2011, loron 28 fulan-setembru, ne’ebé define ona rejime jurídiku espesiál ida ba projetu revistu investimentu nian ne’e, ho ninia valór totál besik dolár amerikanu millaun atus tolu sanulu ($310,000,000.00). Eskala husi projetu investimentu ne’e nian no importánsia nasionál husi ninia impaktu ekonómiku, sosiál no teknolójiku maka kauza justifikativa balun ne’ebé aprezenta klaru ba proposta kona-ba Akordu Espesiál Investimentu nian. Tuir minuta akordu nian ne’ebé aprezenta ona, Estadu Timor-Leste kompromete atu fó direitu ba rai ne’ebé liga ba área sira ne’ebé mak uluk nana’in aprova tiha ona iha Planu Diretór, nune’e mos atu fó benefísiu fiskál no insentivu aduaneiru ba investidór ne’e atu dezenvolve projetu konstrusaun kompleksu turístiku ida iha Tasitolu/Tibar ne’ebé sei loke dalan ba kriasaun postu serbisu besik 1500 iha faze konstrusaun, no postu serbisu permanente besik 1300. Akordu ne’e tenke hetan kedas asinatura bainhira revizaun ba aspetu tékniku balun remata ona atu nune’e bele kria kondisaun ne’ebé presiza atu projetu ne’e bele implementa ho susesu.

Governu aprova ona proposta kona-ba Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Komisaun Nasionál Eleisaun, ba atribuisaun subsídiu estraordinária ida ba membru sira husi Órgaun Administrasaun Eleitorál iha Timor-Leste. Subsídiu estraordináriu ne’e fiksa tuir Dekretu-Lei, entre data publikasaun Dekretu Prezidente Repúblika nian ne’ebé konvoka aktu eleitorál no data publikasaun kona-ba rezultadu husi eleisaun ne’e iha Jornál Repúblika. Fiksasaun valór sira ne’ebé propoin ona ne’e haree ba valór sira ne’ebé fó ona iha prosesu eleitorál sira uluk no ninia objetivu mak atu fó kompensasaun ba esforsu ne’ebé Órgaun Administrasaun Eleitorál halo ona iha ámbitu organizasaun, kondusaun no supervizaun ba prosesu eleisaun antesipada iha fulan-maiu tinan 2018 oinmai.

Ministru iha Prezindénsia Konsellu Ministrus, Adriano do Nascimento, hato’o proposta ne’ebé aprova ona husi Konsellu Ministrus kona-ba Dekretu Governu nian atu atribui pagamentu suplementár ida ba funsionáriu sira Imprensa Nasionál Timor-Leste, I. P. nian, ne’ebé sei hala’o knaar atu imprime boletín votu ba eleisaun parlamentár, tanba haree ba nesesidade atu garante kumprimentu ba kalendáriu eleitorál ne’ebé estabelese ona no mós tempu ne’ebé iha badak tebes ba impresaun boletin sira, obriga serbisu ne’ebé maka la para, iha oras 24 nia laran loro-loron, durante períodu ida ho durasaun semana tolu resin, nune’e liu ona limite oras 40 servisu estraordináriu nian iha fulan ida ne’ebé hatuur iha lei.

Aprova ona iha Konsellu Ministrus proposta kona-ba Dekretu Governu nian, ne’ebé hato’o husi Ministru Administrasaun Estatál, Valentim Ximenes, kona-ba alterasaun ba Dekretu Governu nian sira ho n. 19/2017 no n. 21/2017 kona-ba organizasaun no funsionamentu sentru votasaun no prosedimentu sira votasaun nian, kontajen votu sira no apuramentu rezultadu iha rai-laran no iha rai-li’ur. Alterasaun sira ne’ebé aprezenta ona ne’e define entidade hirak ne’ebé de’it maka sai responsavel ba inskrisaun no muda hela-fatin iha prosesu resenseamentu eleitorál iha tinan 2018 no prazu hodi haruka ba STAE lista kona-ba dadur, guarda prizionál, médiku no enfermeiru sira ne’ebé hala’o servisu iha loron eleisaun nian, ema-moras no ema sira ne’ebé hein ema-moras sira.

Konsellu Ministrus analiza ona proposta kona-ba Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.3/2016, loron 16 fulan-marsu, ne’ebé estabelese Estatutu Administrasaun Munisipál no Autoridade Munisipál sira nian no mós Grupu Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrativa nian. Alterasaun ne’ebé propoin ona ne’e prevee nesesidade atu hetan autorizasaun prévia husi parte Ministériu Administrasaun Estatál nian bainhira atu selebra kontratu, nomeasaun ba kargu diresaun/xefia no ezonerasaun husi funsaun sira, no iha tempu hanesan buka atu hametin relasaun entre Governu Sentrál no Administrasaun Munisipál no Autoridade Munisipál sira, no promove prinsípiu sira izensaun no rigór nian iha Administrasaun Públika.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta ne’ebé hato’o husi Ministru Planu no Finansas, Rui Augusto Gomes, kona-ba atualizasaun ba kontratu empréstimu nian ne’ebé halo ona entre Timor-Leste no Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB-sigla iha lian inglés) kona-ba estrada Tibar-Likisá no Tibar-Glenu, ne’ebé ninia projetu konstrusaun nian hetan ona alterasaun balun relasiona ho akordu inisiál, no presiza aloka fila-fali fundu atu nune’e bele selu ba obra enjeñaria no retensaun nian sira ne’ebé presiza ba hadi’a projetu estrada nian hirak ne’e.

Konsellu-Ministrus aprova ona proposta, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, kona-barevogasaun ba Dekretu-Lei n. 37/2016, loron 7 fulan-setembru, ne’ebé maka konsagra rezime tranzitóriu kona-ba nomeasaun ba kargu diresaun no xefia sira autoridade munisipál no administrasaun munisipál nian durante faze deskonsentrasaun administrativa, hodi estabelese promosaun automátika iha karreira, estensanun komisaun servisu, no estabelesimentu grau mínimu atu ezerse kargu diresaun no xefia, la hanesan ho ida ne’ebé temi iha Estatutu Funsaun Públika nian, ne’ebé aprova liuhusi Lei n. 8/2004, loron 16 fulan-juñu, no iha Dekretu-Lei n. 25/2016, loron 29 fulan-juñu. Atu nune’e, revogasaun ba Dekretu-Lei ne’ebé temi ona buka atu hadi’a ilegalidade ne’e, hodi asegura respeitu ba lejizlasaun ne’ebé vigora hela ne’ebé regulamenta Funsaun Públika, no la fó dalan atu estabelese kondisaun diskriminatória sira ba funsionáriu públiku tanba ninia fatin servisu.

Ikusliu, Ministra Solidariedade Sosiál, Florentina Smith, aprezenta ba Konsellu-Ministrus atubele hetan aprovasaun, proposta kona-ba Dekretu-Lei kona-ba apoiu ba entidade empregadór sira iha ámbitu adezaun ba rejime kontributivu seguransa sosiál nian. Tanba ida ne’e hanesan reforma polítika foun ida iha Timor-Leste no haree ba difikuldade sira ne’ebé aprezenta husi empreza sira atu kumpre sira-nia obrigasaun legál sira tuir tempu ne’ebé determina ona, tamba ne’e importante duni atu aprova diploma lejizlativu ida ne’ebé proteje karreira kontributiva no direitu traballadór sira nian, no iha tempu hanesan sei fó apoiu no insentiva entidade empregadór sira iha faze inisiál adezaun nian ba rejime ne’e. Nune’e, Dekretu-Lei ne’e prevee katak entidade hotu-hotu ne’ebé iha empregadu atus resin ba leten bele regulariza sira-nia situasaun iha seguransa sosiál to’o loron 30 fulan-juñu tinan 2018 no entidade hirak ne’ebé iha empregadu atus ida ba kraik bele regulariza sira-nia situasaun to’o loron 30 fulan-outubru tinan 2018, hodi hetan benefísiu sira hanesan livre husi multa no juros de mora. Entidade sira ne’ebé hala’o tiha ona sira-nia inskrisaun no pagamentu ba seguransa sosiál sei bele simu vantajen ida husi pontu persentajen nian ida iha taxa kontributivu hahú husi fulan-fevereiru tinan 2018 ba períodu ida ho durasaun tinan rua ka sei suspende inskrisaun sira-ne’e rasik haree ba prazu foun ne’e, sei la fó prejuízu ba kontajen iha karreira kontributiva husi sira-nia traballadór sira. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=19551