Governu lansa sistema integradu kona-ba informasaun no jestaun finanseira

Kin. 08 fevereiru 2018, 18:10h
6W9A0052

Governu Timor-Leste nian fó-sai ona integrasaun husi sistema planeamentu rekursu Governu nian sira (IFMIS-GRP, sigla iha lian portugés) no sistema transferénsia automátika sira, ne’ebé hanaran “Rede Transferénsia iha Momentu Reál” (R-Timor), iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha kinta, loron 8 fulan-fevereiru, iha Ministériu Planu no Finansas, iha Dili.

Sistema ida-ne’e sei permite halo ligasaun entre Banku Sentrál, Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, sigla iha lian portugés) no Ministériu Planu no Finansas, hodi halo pagamentu no reseita sira Estadu nian sai automátiku.

Iha ninia intervensaun, Governadór Banku Sentrál Timor-Leste  nian, Abrão de Vasconcelos, hateten ida-ne’e hanesan “loron istóriku ida ba Timor-Leste” no iha tan de’it país hitu seluk ne’ebé tuir Banku pagamentu Internasionál sira katak, iha ligasaun direta entre sistema govermentál no sistema pagamentu interbankáriu sira.

Ministru Planu no Finansas, Rui Augusto Gomes, iha ninia diskursu, rekoñese esforsu tomak husi Vise-Ministra Planu no Finansas nian, Sara Lobo Brites, ba susesu husi interligasaun entre sistema sira ne’ebé liuhusi ninia serbisu hanesan Vise-Ministra nune’e mós hanesan Vise-Governadora Banku Sentrál nian.

Rui Augusto Gomes hateten liután kona-ba “benefísiu sira ba Estadu husi sistema ida automatizadu, seguru no kredivel  ne’ebé sei fasilita prosesu pagamentu ida ne’ebé lais liu husi saláriu, empreza sira, tranferénsia ba ferik-katuas, veteranu no bolseiru sira.

Primeiru-Ministru Marí Alkatiri hateten katak interligasaun entre sistema GRP no R-Timor fó dalan ba ligasaun entre sistema informasaun importante tolu husi entidade Estadu nian, no sai hanesan “pasu ida importante tebtebes atu dezenvolve administrasaun públika no mós sistema finanseira Timor-Leste nian” no ba “interasaun ne’ebé di’ak liután entre sidadaun sira ho Estadu, hodi posibilita nivel efisiénsia nian ida ne’ebé aumenta beibeik iha dezempeñu funsaun importante sira, iha prestasaun servisu públiku, no mós iha promosaun dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál”.

Marí Alkatiri afirma mós katak “iha programa VII Governu nian, dezenvolvimentu sistema finanseiru nian mós halo parte iha reforma boot lubuk ida ne’ebé orienta atu hadi’a ambiente negósiu nian no aumenta  liután konkorrénsia, ho hanoin atu kria ekonomia ida ne’ebé diversifikada no ho kreximentu sustentável no inkluzivu”.

Primeiru-Ministru remata ninia diskursu hodi hateten katak “ida ne’e hanesan dalan ne’ebé ami trasa ona to’o oras ne’e atu garante sustentabilidade finanseira país ne’e nian, atu kria serbisu, atu hamenus moris-kiak no harii prospriedade ida ne’ebé timoroan hotu-hotu hetan”.

Serimónia lansamentu ne’e konta mós ho prezensa husi membru Governu sira, responsavel sira husi entidade bankária públika no privada nian ne’ebé eziste iha país ne’e no reprezentante sira hotu husi setór públiku, finanseiru no emprezariál.

   Ba leten