Primeiru-Ministru Timor-Leste nian asina karta laiha objesaun ba finansiamentu euru millaun 2 husi Banku Europeu Investimentu ba operasaun sira mikrofinansiamentu nian

Iha loron 15 fulan-dezembru tinan 2017, Primeiru-Ministru Timor-Leste, Sua Exelénsia Dr.Mari Alkatiri, iha prezensa Sua Exelénsia Alexandre Leitão, Embaixadór Uniaun Europeia, asina ona karta laiha objesaun ida ba investimentu euru millaun 2 husi Banku Europeu Investimentu (BEI, sigla iha lian portugés) ba empreza mikrofinansiamentu Kaebauk Investimentu no Finansas (KIF).

Ba finansiamentu ida-idak husi Banku Europeu Investimentu nian iha Timot-Leste, BEI presiza karta naun objesaun formál ida husi Governu. Prosedimentu ida ne’e hetan ona akordu iha Akordu Kotonou nian, mak akordu entre Uniaun Europeia no Governu Timor-Leste. Operasaun ne’ebé relevante mak empréstimu euru millaun 2 ba Kaebauk Investimentu no Finansas (KIF), hanesan rezultadu husi ninia sosiedade-mãe Tuba Rai Metin (TMR), ne’ebé maka garante mós operasaun ne’e.

Empreza KIF ne’e hetan lisensa ida husi Banku Sentrál Timor-Leste nian iha fulan-marsu tinan 2016, iha sukursál 22 iha Timor-Leste no iha oportunidade barak atu fó empréstimu agríkola no edukasaun. Área hirak ne’ebé haree liu mak edukasaun, investimentu BEI nian, setór agrikultura no abitasaun. Ba Uniaun Europeia, asosiasaun ne’e ho operasaun sira mikrofinansiamentu nian ne’ebé importante tebes, liuliu iha área agroflorestál.

KIF sei atinje mutuáriu hamutuk 58,000 durante prazu empréstimu BEI nian, ho impaktu ida ne’ebé boot liu:

    1. iha populasaun rurál, ne’ebé reprezenta 70% husi populasaun Timor-Leste  ne’ebé oras ne’e hatudu 80% husi kliente KIF nian, inklui liuliu husi agrikultura;
    2. dezigualdade entre mane no feto sai mós objetu ne’ebé presiza atensaun espesiál: kliente sira husi empreza KIF nian daudaun ne’e barak liu mak feto ne’ebé kompostu husi %91;
    3.  Ikus liu, fó apoiu ba foinsa’e sira liuhusi empréstimu ba estudante sira.

 

Iha ninia intervensaun, Primeiru-Ministru Mari Alkatiri hateten katak importánsia hodi to’o ba iha populasaun rurál, permite atu sira, liuliu, iha asesu ba finansiamentu iha eskala ki’ik atubele hadi’a fatór produsaun no ekipamentu sira, komersializasaun ba produtu agríkola sira no kadeiadevalór agríkola nian, ho objetivu hodi hasa’e rendimentu rurál no meiu subsisténsia sira. Xefe Ezekutivu ne’e koa’lia liután katak importante mak atu promove partisipasaun feto sira nian, ne’ebé, hein katak bele lori benefísiu husi instrumentu foun ida ne’e, tanba laiha ema seluk  ne’ebé bele kompriende di’ak liu difikuldade sira ne’ebé sira hetan iha dezenvolvientu rurál, no laiha tan ema seluk ne’ebé preparadu atubele kontribui hodi aselera dezenvolvimentu  liuhusi sira-nia serbisu maka’as no intensivu bazeia ba-iha esperiénsia. Primeiru-Ministru hateten tan katak instrumentu ne’e sei fó dalan liután ba foin-sa’e sira hodi estuda no hadi’a sira-nia kompeténsia, nune’e reforsa oportunidade sira dezenvolvimentu ekonómiku nian.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=19179