Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-outubru tinan 2017

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VII Governu Konstitusionál

………………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 4 fulan-outubru tinan 2017

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha kuarta-feira ne’e, loron 4 fulan-outubru, ho membru hotu Governu Konstitusionál VII, iha Palásiu Governu, iha Dili, hodi analiza Programa Governu nian no Matadalan ba Implementasaun. Programa ne’e sei aprezenta ba Parlamentu Nasionál, hafoin aprovasaun iha sorumutuk estraordinária, ne’ebé tau ona iha ajenda ba sesta-feira.

Ministru iha Prezidénsia Konsellu Ministrus, Adriano do Nascimento, ne’ebé koordena ho ekipa téknika iha elaborasaun projetu nian, halo aprezentasaun ba servisu ne’ebé dezenvolve ona no konteúdu dokumentu nian.

Programa Governu Konstitusionál VII nian sei kumpri ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 no ba Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian iha tinan lima oinmai, ne’ebé hatuur iha pilár fundamentál haat: setór sosiál, dezenvolvimentu infraestrutura sira, setór ekonómiku no governasaun di’ak no reforma institusionál, ho objetivu sira ne’ebé maka define ona ba setór hirak-ne’e.

Ba setór sosiál, Governu iha ninia objetivu sira: asesu ba ensinu ne’ebé iha kualidade ba ema hotu, asesu ba servisu saúde ho kualidade ba ema hotu, fó apoiu ba ema vulnerável sira, dezenvolvimentu sustentavel ba jerasaun sira hotu, indústria kriativa vibrante no foin sa’e sira ne’ebé iha saúde di’ak, matenek no ho valor étiku nian sira.

Ba dezenvolvimentu infraestrutura sira, estabelese ona objetivu hirak tuirmai ne’e: hasa’e kapasidade produtiva no aumenta poténsia PIB, hadi’a asesu servisu ba ema sira no hadi’a sustentabilidade.

Objetivu sira ba setór ekonómiku nian mak: aumenta produsaun agríkola, dezenvolve indústria rekursu natural sira, aumenta rendimentu liuhusi kriasaun empregu, no ambiente favorável ba diversifikasaun ekonómika nian.

Nune’e, objetivu sira ne’ebé maka fiksa ona ba governasaun di’ak no reforma institusionál maka: garantia ba defeza, seguransa no estabilidade nasionál sira, garantia ba sistema justisa ida ne’ebé asesu-belek (asesível) no efetivu, integrasaun no pozisionamentu global sira Timor-Leste nian, reforsu ba kultura demokrátika liuhusi responsabilizasaun  no transparénsia nian, no jestaun husi setór públiku ne’ebé efetiva, efisiente no responsavel.

Hafoin aprezentasaun Ministru iha Prezidénsia Konsellu Ministrus nian, ekipa Unidade Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun husi Gabinete Primeiru-Ministru aprezenta Matadalan Implementasaun Programa nian, ne’ebé, define atividade sira hodi apoia ezekusaun polítika no objetivu sira nian ne’ebé estabelese ona iha Programa Governu VII, tuir meta sira PED nian ne’ebé hala’o ona to’o agora, husi setór sira.

Ministru Adjuntu Primeiru-Ministru nian ba Delimitasaun Fronteira sira, Agio Pereira, halo pontudesituasaun ida kona-ba negosiasaun sira Komisaun Konsiliasaun ba delimitasaun ketan tasik (fronteira marítima) país nian, ne’ebé sai hanesan tema ida ba komunikadu imprensa, iha loron 1 fulan-setembru, Tribunál Permanente Arbitrajen nian, ne’ebé maka hala’o hela.

Konsellu Ministrus aprova ona mós, iha sorumutuk ida-ne’e, nomeasaun Sekretáriu Rejionál Adjuntu sira Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian. Arsénio Bano hetan nomeasaun nu’udar Sekretáriu Rejionál Adjuntu ba Apoiu iha Koordenasaun Área Sosiál no Administrasaun, no Leónia Costa Monteiro nu’udar Sekretária Rejionál Adjunta ba Apoiu iha Área Finansas no Dezenvolvimentu Ekonómiku. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=18847