Aprezentasaun dokumentáriu kona-ba inisiativa Hadeer Timor-Leste

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 21 fulan-agostu tinan 2017

Aprezentasaun dokumentáriu kona-ba inisiativa Hadeer Timor-Leste

Inisiativa Hadeer Timor-Leste (“Timor Awakening”) maka programa ida ne’ebé halibur veteranu sira timoroan  no austrálianu, oras ne’e aprezenta ona iha dokumentáriu, ne’ebé loke ona ba públiku iha loron 18 fulan-agostu. Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, hahii  filme ne’e tanba hatudu susesu husi programa ida ne’ebé “iha impaktu pozitivu tebes ba veteranu sira no sira-nia família ninia moris”

Iha fulan-jullu tinan 2016, Gabinete Primeiru-Ministru, fó-sai ona ninia apoiu ba inisiativa ida-ne’e, ne’ebé buka atu promove sorumutuk entre antigu militár austrália nian sira no veteranu sira husi Rezisténsia timoroan nian. To’o ohin loron, iha vizita haat iha loron 10 nian mai Timor-Leste, timoroan 100 no australianu 83 maka partisipa.

Inês Almeida, Ofisiál Ligasaun ba Asuntu Veteranu sira husi Gabinete Primeiru-Ministru nian no Koordenadora Programa Hadeer Timor, hateten katak ba Timor-Leste rezultadu sira ne’ebé valiozu liuhusi inisiativa ida-ne’e maka relasaun ne’ebé metin entre veteranu timoroan sira no veternau austrálianu sira, impaktu terrapeútiku husi fahe istória entre kombatente sira no dezenvolvimentu turizmu istóriku.

Kona-ba aspetu ida ikus ne’e, asaun importante ida maka loke ba públiku Abrigu Rezisténsia nian iha Osu, Vikeke, iha fulan-jullu tinan 2017, ne’ebé oras ne’e bele dada turista sira atu mai vizita. Estudu kona-ba habelar asesu ba fatin barak seluk ne’ebé halo parte ba patrimóniu kulturál istóriku úniku nasaun nian la’o daudaun, tanba patrimóniu sira ne’e soi potensiál boot ba polítika dezenvolvimentu turístiku Timor-Leste nian.

Dokumentáriu ho durasaun minutu limanulu ne’e, ne’ebé ko’alia uza lian tetun, sei tau lejenda iha lian inglés.

Portavós Governu nian, Ministru Estadu Agio Pereira, hateten katak “inisiativa Hadeer Timor hanesan programa ida ne’ebé maka di’ak tebes. Ami hato’o parabéns ba ema hotu ne’ebé envolve ona - organizadór, uma-na’in, dirijente no partisipante sira. Maneira simpátika no pozitiva ida-ne’e atu valoriza veteranu sira, atu tau-matan ba sira-nia moris-di’ak, atu harii lasu amizade no solidariedade, no atu simu ema hotu ho laran di’ak, kontribui duni ona ba relasaun di’ak ida ne’ebé dura ba tempu naruk entre Timor-Leste no Austália”. REMATA

   Ba leten