Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan juñu tinan 2017

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Komunikadu imprensa husi sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-jullu la integra, tanba lapsu, desizaun Governu nian ida ne’ebé relevante tebes ba nasaun: rekoñesimentu ba direitu remunerasaun nian ne’ebé hanesan ba mane no ba feto sira iha servisu ho valór ne’ebé hanesan (haree parágrafu dahikus).

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-juñu tinan 2017

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha loron-tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona dokumentu traballu nian ida ho proposta alterasaun nian sira ba Rejime Jurídiku Aprovizionamentu, Kontratu Públiku no ninia Rejime Infrasaun sira. Dokumentu ne’e halo rezumu ba liña prinsipál sira husi polítika revizaun kona-ba rejime aprovizionamentu nian ne’ebé hahú  vigora husikedas tinan 2005, ne’ebé hetan revizaun husi grupu traballu ida iha ámbitu nasionál. Dukumentu ne’e sei sai alvu husi konsulta interna sira, iha faze dahuluk, no husi konsulta polítika sira, iha faze daruak. Ministériu Finansas sei verifika impaktu finanseiru no orsamentál ne’ebé maihusi rejime foun ne’e bainhira tama iha vigór. Rejime ida daudaun ne’e nian kompostu husi diploma legál tolu ne’ebé la hanesan (aprovizionamentu, kontratu públiku no infrasaun sira). Revizaun ida ne’e simplika no atualiza ninia konteúdu sira, iha rejime úniku ida, ne’ebé klaru liu, simples, objetivu, rigorozu no transparente liután ba ajente Estadu no Administrasaun Públika nian sira no ba públiku.

Estratéjia Nasionál Empregu tinan 2017-2030,  ne’ebé aprezenta ona husi sekretária Estadu ba Polítika Formasaun Profisionál no Empregu, hetan ona aprovasaun. Bazeia ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) tinan 2011-2030 no iha Programa Governu VI nian, Estratéjia ne’e rekoñese importánsia husi empregu formál ba dezenvovimentu ekonómiku nasaun nian, ne’ebé buka hodi aumenta prokura no hadi’a oferta husi merkadu traballu nian no hametin instituisaun sira.

Konsellu Ministrus aprova ona asinatura memorandu kona-ba Rejime Komérsiu Esternu ne’ebé vigora daudaun iha Timor-Leste, iha ámbitu prosesu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu nian. Dokumentu ne’e aprezenta husi Ministru Estadu, Koordenadór Asuntus Ekonómikus, hodi kumpre etapa ida tan husi prosesu adezaun nian ba organizasaun ida-ne’e.

Apova ona mós diploma tolu ne’ebé aprezenta husi Ministériu Solidariedade Sosiál.

Diploma dahuluk, Rejime Jurídiku kona-ba Instituisaun sira Solidaridade Sosiál nian, fó ba instituisaun hirak ne’e estatutu espesífiku ida, husi rekizitu no prosedimentu sira ne’ebé oras ne’e define ona. Diploma ne’e define nia obrigasaun no direitu sira, nune’e mós ho posibilidade atu simu apoiu no kontratu sira Estadu nian ba ezekusaun resposta sosiál sira. Diploma ne’e mós define rejime espesiál kona-ba fiskalizasaun ne’ebé atu aplika, husi Estadu.

Diploma daruak, Rejime Jurídiku kona-ba semitériu espesiál sira ba kombatante sira libertasaun nasionál nian “Jardin Eroi Pátria sira nian”, hatuur norma hirak ne’ebé regula funsionamentu husi simitériu espesiál sira-ne’e no prestasaun ónra fúnebre sira, ne’ebé prevee ona iha Estatutu husi Kombatente Libertasaun Nasionál nian sira.

Diploma datoluk define estrutura, objetivu sira no kompeténsia sira Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál nian. Órgaun ne’e kria ona iha tinan 2011, ho alterasauan ba artigu da-35 husi Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál nian, hodi akonsella Governu kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho defeza interese Veteranu sira nian no asuntu sira seluk ne’ebé ko’alia kona-ba Kombatente Libertasaun Nasionál.

Konsellu Ministrus aprova ona alterasaun área husi rai ne’ebé Estadu fó atu halo Projetu Investimentu Turístiku husi empreza Pelican Paradise.

Aprova ona Rejime Jurídiku funsionamentu ne’ebé iha ligasaun ba malu entre Fakuldade Medisina no Siénsia Saúde UNTL nian no Ospitál no unidade sira husi Servisu Servisu Nasionál Saúde nian. Ligasaun ba  malu entre Saúde no Edukasaun ida ne’e ninia objetivu mak atu hadi’a ensinu, investigasaun sientífika no formasaun kontínua ba profisionál saúde nian sira.

Bazeia ba proposta husi Ministru Administrasaun Estatál, altera ona Dekretu-Lei kona-ba

Lisensiamentu Mensajen Publisitária  sira nian, atubele hamenus taxa ne’ebé aplika iha

divulgasaun mensajen publisitária sira nian.

Konsellu Ministrus nomeia ona Sabino Henriques hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste (AACTL). Pedro da Costa Freitas no Ricardo da Costa Ribeiro simu ona nomeaasaun hanesan vogál sira organizmu ne’e nian.

Konsellu Ministrus mós aprova ona, rekoñesimentu ba direitu remunerasaun nian ne’ebé hanesan ba mane no ba feto sira iha servisu ho valór ne’ebé hanesan. Direitu ida ne’e ba dahuluk rekoñese hanesan elementu importante ba justisa sosiál, husi Organizasaun Internasionál Traballu nian (OIT) iha tinan 1919. Iha tinan 1951, hamosu ona Konvensaun Nasoins Unidas nian ida. Tuir OIT, saláriu ne’ebé la hanesan hodi selu ba mane no ba feto sira, ho atividade ne’ebé hanesan iha nivel mundiál nian iha média 22,9%. Signifika katak, feto sira, manan iha média kuaze menus husi kahaat ida (1/4) husi mane sira, hodi hala’o servisu ne’ebé hanesan. Iha Timor-Leste, Estratéjia Nasionál Empregu nian tinan 2017 to’o 2030, aprova ona mós iha Sorumutuk Konsellu Ministrus ne’e, ne’ebé rekomenda adosaun medida sira hodi halakon diskrisminasaun no rekrutamentu no iha promosaun feto sira nian, no inklui medida konkreta sira monitorizasaun no aplikasaun lejizlasaun nian, iha setór públiku no privadu. Hanesan,  Rezolusaun Governu nian  ne’ebé rekoñese katak direitu kona-ba igualdade ba saláriu serbisu nian ne’ebé hanesan, fó pasu desizivu ida kona-ba realizasaun ba medida ne’e. Rezolusaun Governu nian ne’e mai loke dalan hodi halo análize kona-ba igualdade remunerasaun entre mane no feto sira, husi serbisu ne’ebé hanesan, hala’o duni ka lae iha organizmu sira ne’ebé halo parte iha Administrasaun Indireta Estadu nian, ne’ebé sensível tebes iha matéria ne’e, tanba serbisu na’in sira barak maka sei hakru’uk ba lei jerál Serbisu nian no la’os ba regra sira ne’ebé aplika ba funsionáriu públiku sira. REMATA

 

Dili, Loron 20 Fulan-juñu Tinan 2017

   Ba leten