TradeInvest lori biban investimentu nian sira iha Timor-Leste ba Darwin

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 14 fulan-juñu tinan 2017

TradeInvest lori biban investimentu nian sira iha Timor-Leste ba Darwin

Ajénsia nasionál ba promosaun investimentu no esportasaun, TradeInvest Timor-Leste, hala’o forum Emprezariál ida iha Darwin, iha sesta-feira, loron 16 fulan-juñu. Objetivu husi eventu ne’e mak atu hatudu asaun governamentál sira ne’ebé atuál liu, ne’ebé halo ambiente emprezariál Timor-Leste sai atrativu liután, no atu insentiva ema Austrália sira atu esplora oportunidade investimentu nian ne’ebé mak oras ne’e mosu daudaun iha ita-nia nasaun. Sei hala’o iha Hotel Hilton, durante loron tomak, sorumutuk ne’e konta ho Ministru Xefe Territóriu Norte nian, Michael Gunner, hodi halo onra maklokek nian.

Atu reflete kompromisu Governu nian hodi apoia investimentu privadu, Forum ne’e sei inklui partisipasaun husi Ministru Estadu Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Estanislau da Silva, no Sekretária Estadu Arte no Kultura, Isabel Ximenes. Diretór Ezekutivu TradeInvest nian, Arcanjo da Silva, sei esplika knaar ajénsia ne’e nian iha kontaktu diretu no disponibilidadei atu fó apoiu ba investidór rai-li’ur sira, iha faze hahú nian sira no faze operasaun husi ninia inisiativa sira.

Durante fórum ne’e, partisipante sira bele halo kontaktu diretamente ho investidór sira ne’ebé hala’o ona negósiu ne’ebé hetan susesu iha Timor-Leste no hatene kona-ba biban sira ne’ebé kria ona iha Zona Espesiál Sosioekonómika sira. Debate sira ne’e tenke hola parte husi setór oioin, hanesan Infraestrutura, Agrikultura no Turizmu.

Durante tinan rua ikus ne’e, Governu propoin ona diploma legál lubuk ida ne’ebé fasilita kreximentu ekonómiku no diploma hirak ne’e hetan ona aprovasaun. Iha ona serbisu importante ida atu halo lalais liután prosesu rejistu empreza sira nian, prosesu movimentasaun iha alfándega sira no klarifikasaun kona-ba impostu sira. “Matadalan ba Investimentu Timor-Leste nian”, ne’ebé oras ne’e bele haree ona iha internet, aprezenta mudansa sira ne’e balu.

Kriasaun no konsolidasaun infraestrutura ekonómika iha Timor-Leste la’o ho di’ak. Iha semana hirak tuirmai, konstrusaun portu foun kontetór nian ho klase mundiál, iha Tibar, sei hahú simbolikamente, no sei halo mós inagurasaun ba aeroportu foun Suai nian, iha parte tasi-mane nasaun ne’e nian. Intervensaun husi Governu Konstitusionál VI nian husik hela ona iha territóriu konstrusaun estrada nasionál hamutuk kilómetru 860 no liña eletrisidade tensaun baixa no média hamutuk kilómetru 2.000 resin.

Portavós Governu nian, Ministru Estadu Agio Pereira, hateten katak “iha biban importante sira ne’ebé sei mosu iha ita-nia rejiaun. Forum Emprezariál ne’e hanesan forma ida atu informa ba ita-nia nasaun viziñu sira husi Austrália Norte nian kona-ba atrasaun ne’ebé aumenta ba beibeik husi Timor-Leste hanesan fatin atu investe no halo negósiu.” REMATA

Kestaun sira kona-ba eventu ne’e sei bele koloka iha: drem@investtimor-leste.com.

Sei publika.

   Ba leten