Sertifikadu Investidór nian sira entrega iha eventu paralelu iha Konferénsia kona-ba Ajenda tinan 2030

Ter. 23 maiu 2017, 18:33h
foto2

Ministru Estadu, Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Agrikultura no Peskas, Estanislau Aleixo da Silva, entrega ona Sertifikadu Investidór nian sira ba empreza haat (empreza timoroan nian rua no rai-li’ur nian rua) ne’ebé iha interese atu investe iha Timor-Leste. Sertifikadu hirak ne’e entrega iha loron 21 fulan-maiu, iha Sentru Konvensoins Dili (CCD).

Sertifikadu Investidór nian sira fó-sai husi Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun Timor-Leste nian – TradeInvest, ne’ebé iha tutela husi Ministru ne’e. Empreza ne’ebé simu Sertifikadu ne’e bele hetan benefísiu insentivu fiskál no aduaneiru sira: durante tinan lima, karik investe iha Munisípiu Dili ka Baukau; durante tinan ualu, karik investe iha Munisípiu 10 seluk; no durante tinan sanulu, karik investe iha Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEEMS) Oekusi nian ka iha illa Ataúru. Aleinde ne’e, empreza ne’ebé hetan sertifikadu ne’e iha mós posibilidade atu utiliza rai Estadu nian, hodi aluga, ba períodu ida ho durasaun tinan 50, no bele aumenta tan ba tinan 50.

To’o oras ne’e, Sertifikadu Investidór nian hamutuk 190 maka entrega ona, ba empreza nasionál sira hamutuk 63 no ba empreza rai-li’ur nian sira hamutuk 127.

foto1Entrega Sertifikadu Investimentu nian sira ne’e halo parte iha eventu ida ho tema “Diversifikasaun ekonómika iha era Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel”, ne’ebé hala’o iha loron hanesan ho Konferénsia Globál kona-ba Ajenda tinan 2030, iha loron 22 no 23 fulan-maiu, iha Dili, no inklui mós lansamentu “Matadalan Investimentu nian” dahuluk, inisiativa ida husi TradeInvest Timor-Leste.

Iha tempu hanesan, espozisaun ida iha fatin ne’ebá foka liu ba oportunidade negósiu nian sira iha Timor-Leste no atividade sira setór privadu nian. Diversifikasaun ekonómika sai nu’udar prioridade ida husi polítika Governu VI nian. Ho diversifikasaun ekonómika ne’e hein katak bele dada investimentu privadu no fó serbisu sira ne’ebé seguru iha país ne’e.

   Ba leten