Timor-Leste kontinua lidera iha jestaun efikásia ba ajuda husi rai-li’ur

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 13 fulan-abril tinan 2017

Timor-Leste kontinua lidera iha jestaun efikásia ba ajuda husi rai-li’ur

Dezenvolvimentu no aprovasaun ba Polítika Jestaun Efikásia Ajuda husi Rai-li’ur Timor-Leste nian, iha Konsellu Ministrus iha loron 28 fulan-marsu, hanesan demonstrasaun ida tan kona-ba determinasaun husi lideransa nasionál iha matéria ida ne’e. Dokumentu ne’e define kona-ba oinsá apoiu internasionál ba dezenvolvimentu tenke fó ba Timor-Leste atu garante apropriasaun husi país ne’e, hala’o tuir ho programa sira Governu nian, promosaun koba-ba responsabilidade mútua, no nafatin ho objetivu atu hetan rezultadu sira ne’ebé bele hadi’a povu nia moris.

Durante tinan barak ona, Timor-Leste utiliza lisaun sira husi ninia istória ne’ebé komplikadu kona-ba serbisu ho parseiru sira dezenvolvimentu nian atu haree fila-fali kona-ba forma oinsá maka nasaun ne’e jere ajuda husi rai-li’ur. Liuhusi ninia knaar iha g7+ no iha dezenvolvimentu husi Akordu Foun [kona-ba Kompromisu ho Estadu Frajil sira, tinan 2011 nian, ne’ebé define prinsípiu sira husi apoiu internasionál iha nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu sira], Timor-Leste fó ona asisténsia ba nasaun barak iha mundu tomak, iha ninia objetivu atu aproveita didi’ak benefísiu sira husi ajuda ofisiál ba dezenvolvimentu, iha tempu hanesan atu ajuda parseiru dezenvolvimentu nian sira hodi haree rezultadu barak liután husi sira-nia kontribuisaun sira.

Governu hakarak serbisu hamutuk nafatin atu parte hotu-hotu hetan rezultadu sira ne’ebé di’ak liu, hodi fó ba sira informasaun kona-ba kontestu husi polítika ida-idak ne’ebé atu fó tulun, detalle sira husi instituisaun ne’ebé mak envolve no husi mekanizmu ezekusaun nian sira, no definisaun ba pasu sira kona-ba akordu sira, aplikasaun no monitorizasaun. Rezultadu sira ne’e orienta husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nasaun nian no husi kompromisu atu alkansa Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel Nasoins Unidas nian.

Polítika jestaun nian ne’ebé daudaun ne’e hetan aprovasaun ne’e, Ministériu Finansas dezenvolve tiha ona, iha kolaborasaun hamutuk ho Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, no hala’o tuir akordu internasionál sira ne’ebé Timor-Leste sai asina-na’in (signatáriu). Unidade Jestaun Parseiru sira husi Dezenvolvimentu, Ministériu Finansas nian, sei iha knaar importante  ida atu habelar no realiza polítika ida ne’e sai realidade.

Portavós, Ministru Estadu Agio Pereira, observa ona katak ”Timor-Leste bele sente orgullu ho ninia maneira oinsá komunika ho parseiru sira no Estadu sira seluk, atu, hamutuk, hadi’a efikásia husi tulun ba dezenvolvimentu. Polítika jestaun nian ne’ebé ohin hetan ona aprovasaun ne’e maka hanesan instrumentu ida ne’ebé folin boot tebes nu’udar mata-dalan ba planeamentu, mobiliza apoiu sira, aplika no monitoriza efeitu sira husi ajuda ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian, hodi prodús rezultadu  sira ne’ebé di’ak liu ba ita-nia sidadaun sira no ba ita-nia parseiru sira”. REMATA

   Ba leten