Ministru Agrikultura no Peskas halo insepsaun kona-ba programa diversifikasaun ekonómika

Ter. 21 marsu 2017, 20:13h
IMG_6865e

Iha loron 17 fulan marsu liubá, Ministru Estadu, Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Agrikultura no Peskas, Estanislau da Silva, partisipa iha lansamentu programa literasia finanseira Money Minded Business Basics (hatene kona-ba  jestaun finanseira), ki’ik sira no empreza ki’ik sira, iha Glenu, Ermera. Obejetivu husi programa ida ne’e maka hasa’e koñesimentu partisipante sira nian iha kestaun  finanseira bázika sira. Aprende harii negósiu ida, ne’ebé maka  hanesan fluksu kaixa nian (“cashflow”), [osan tama no osan sai], elabora orsamentu no dezenvolve ninia negósiu rasik.

Inisiativa ne’e mai husi kargu formadór sira Institutu Apoiu Dezenvolvimentu Emprezariál (IADE) nian no husi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste ( CCI-TL). Programa ne’e hetan mós apoiu husi Market Development Facility (MDF) no husi Austrália and Zelándia Foun Banking Group Limited (ANZ).

Kursu hanesan “Money Minded Business Basic” maka projeta hodi  fó tulun ba kreximentu iha setór privadu no atu insentiva dezenvolvimentu empriendimentu sira ne’ebé susesu husi empreza ki’ik sira.

Iha loron hanesan, Ministru Estanislau da Silva partisipa iha rekolla tilápia (ikan bee- midar nian ne’ebé ho rendimentu boot), iha Munisípiu sira hanesan Likisá (Lisadila) no Ermera (Saré).

Iha tinan 2016, Diresaun jerál Peskas husi Ministériu Agrikultura no Peskas identifika ona munisípiu sira ne’ebé potensiál ba atividade akuakultura nian no, iha fulan-fevereiru tinan ida ne’e, remata ona konstrusaun kolan hamutuk 113 atu hakiak ikan tilápia sira. IMG_7031e

Ikan tilápia mak ikan ida ne’ebé moris iha bee midar, boot lalais no rezistente, ho valór nutrisaun ne’ebé di’ak no nasaun sira hanesan Xina, Indonézia no Filipina prodús ona ho susesu.

Inisiativa ida ne’e halo parte iha estratéjia kona-ba diversifikasaun ekonómika Timor-Leste nian, atu hamenus dependénsia ba reseita sira husi mina-rai no husi gas nian. Aleinde kria atividade ekonómika ida ne’ebé sustentavel, hadi’a mós seguransa ai-han no tulun halakon nutrisaun ne’ebé maka ladi’ak iha área rurál sira.

 

   Ba leten