Governu aprova Polítika Nasionál Turizmu nian

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 16 fulan-marsu tinan 2017

Governu aprova Polítika Nasionál Turizmu nian

Iha loron 7 fulan-marsu, Governu aprova ona Polítika Nasionál Turizmu nian, ne’ebé dezenvolve atu kria  kuadru klaru ida kona-ba polítika públika, ne’ebé importante atu asegura kreximentu ida ne’ebé mak efetivu, efisiente no sustentavel husi setór Turizmu, setór ida mós husi setór lima ne’ebé konsidera hanesan prioridade ba kreximentu no diversifikasaun ekonómika Timor-Leste nian. Iha dokumentu ida ne’ebé hanaran “Forma atu dezenvolve Turizmu to’o tinan 2030 – Fortalese sentimentu identidade nasionál”, Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, esplika katak Polítika Turizmu ba Timor-Leste, “maka hanesan apelu ida ba asaun atu ema ne’ebé maka halo serbisu ne’e, bele serbisu hamutuk hodi haree oinsá dezenvolve potensiál loloos husi ita-nia país hanesan destinu turístiku internasionál.”

Dokumentu husi orientasaun polítika ne’e hahú ho avaliasaun ida kona-ba benefísiu sira husi Turizmu iha Timor-Leste, iha dóminiu haat: ambiente favoravel, vontade polítika, infraestrutura no rekursu naturál no kulturál sira. Dokumentu ne’e define mós dalan ida ba dezenvolvimentu setór ne’e nian iha Timor-Leste, no fó atensaun liu ba “sustentabilidade, komunidade, kualidade no kompetitividade empreza sira nian”.

Objetivu-xave sira husi Polítika Turizmu nian, to’o tinan 2030, maka hanesan:

  • Reseita sira husi Turizmu husi rai li’ur, la inklui reseita operadora sira nian (tarifa aérea no taxa ferry nian sira), tinan-tinan bele hetan dolár amerikanu millaun 150 (tuir presu iha tinan 2016, ka presu ne’ebé ajusta ona tuir inflasaun, daudaun ne’e no to’o tinan 2030);
  • Empregu iha turizmu aumenta ba 15.000 (daudaun ne’e besik 4.300);
  • Viajante internasionál sira 200.000 sei mai iha Timor-Leste tinan-tinan, no sei hela maizumenus loron haat.

Tema sentrál lima ne’ebé orienta polítika daudaun ne’e maka: sentidu prioridade; kompromisu atu hasa’e prosperidade; espíritu jestaun nian ne’ebé haree liu ba-iha protesaun rekursu naturál no kulturál sira país nian no seguransa vizitante sira nian; parseria ida iha ne’ebé interesadu sira hotu bele iha lian ida de’it no bele fahe responsabilidade ba malu; no iha rekoñesimentu katak ema sira maka sai hanesan sentru husi atividade turístika sira no sira tenke fó ba sira koñesimentu, kompeténsia no hahalok ne’ebé adekuadu.

Atu garante susesu ne’e, Polítika Nasionál Turizmu nian ne’e esplora tema lima ne’e ida-idak ho kle’an, hodi define servisu sira Governu nian no servisu sira ne’ebé rekomenda ba Setór Privadu. Filozofia ne’ebé sai hanesan baze husi Polítika ne’e konsidera katak dezenvolvimentu setór Turizmu nian tenke sai modestu, graduál no sustentavel, atu “hasa’e impaktu pozitivu sira no hamenus poténsia influénsia negativu sira iha turizmu”. Nune’e, susesu signifika katak, to’o tinan 2030: “Timor-Leste bele ona koko aumentu signifikativu iha vizita turístika sira no reseita hirak ne’ebé sei iha rezultadu multiplikadór iha ekonomia tomak, hodi fó rezultadu iha rendimentu no oprtunidade substansiál sira ba nasaun no ba komunidade lokál sira.”

Primeiru-Ministru dehan, iha dokumentu ne’e katak, iha fulan oinmai, Governu sei dezenvolve estratéjia komplementár ida kona-ba implementasaun no planu asaun ida ne’ebé detalladu, ho medida espesífika sira kona-ba promosaun dezenvolvimentu turizmu nian iha fulan no tinan hirak oinmai.

Portavós, Ministru Estadu Agio Pereira hateten katak “setór Turizmu ida ne’ebé moris no furak, iha sustentabilidade sosiál no ambientál, no ida ne’ebé bele kontribui maka’as ba empregu iha país laran tomak, iha posibilidade. Ema hotu-hotu iha knaar atu hala’o, hanesan mós vizaun ida ne’ebé ninian ne’ebé Turizmu sei dezempeña iha kreximentu no diversifikasaun husi ita-nia ekonomia, ho benefísiu ba ita-nia komunidade sira. Polítika Nasionál kona-ba Turizmu ne’e define enkuadramentu. Oras ne’e, iha serbisu kolaborasaun nian ida, neneik-neineik, maibé ho enerjia no determinasaun, ita konkretiza ambisaun ida ne’e” REMATA

   Ba leten