Governu analiza lei sira kona-ba kazamentu no Direitu Família nian

Komisaun ba Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian (KRL), iha loron 23 fulan-fevereiru, hamutuk ho Diresaun Nasionál sira Asesoria Jurídika nian no Lejizlasaun no Rejistu sira no Notariadu nian, hosi Ministériu Justisa, analiza ona posibilidade kona-ba alterasaun norma sira kona-ba kazamentu no ba rejistu sivíl.

Sorumutuk datoluk ida ne’e entre KRL no Ministériu Justisa, ne’ebé dedika ba matéria ne’e, konsidera hanesan prioritária hodi aprova regra sira ba rejistu kazamentu iha sira-nia modalidade oin-oin (sivíl, relijioza no barlakeadu monogámiku) no kria kondisaun sira ne’ebé asegura sidadaun sira hodi selebra matrimóniu ho efetiva tuir lei sivíl ne’ebé vigora iha Timor-Leste. Entidade rua ne’e sei serbisu hamutuk kona-ba proposta ida hodi aprezenta ba Konsellu Ministrus.

Posibilidade kona-ba regra sira kazamentu no família nian tama ba lei ida própria autónoma, koerente ho regra jerál sira ne’ebé bele aplika husi Kódigu Sivíl, sei aprezenta, tuir opiniaun Prezidente KRL nian, Dr.Jorge Graça, “modalidade ida ne’ebé bele kontribui ba partisipasaun ida boot husi sidadaun sira iha formasaun lei, nune’e mós iha divulgasaun no kompriensaun ida ne’ebé efetiva liu kona-ba lei. Ida ne’e sei hasa’e ninia koñesimentu no aplikasaun. Bele mós hodi tulun atu iha entendimentu ida di’ak liután kona-ba karakter monogámiku, konsensualidade, igualdade, direitu no devér sira lei nian, iha kazamentu no iha família”.

Proposta kriasaun lei própria ida ne’e kona-ba kazamentu no Direitu Família nian mosu tuir  aprezentasaun husi Ministériu Justisa, husi sujestaun ida ba alterasaun kona-ba rejime jurídiku kazamentu no regulamentasaun Rejistu Sivíl nian.

KRL analiza ona hodi kompara rejime jurídiku nian sira kona-ba família, liuliu kazu nasaun sira ne’ebé adota ona lei família espesífika sira.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=17474