Primeiru-Ministru knaar ensinu superiór nian iha sosiedade koñesimentu

Kin. 22 dezembru 2016, 12:15h
15589617_1853580291546481_5041706968835445118_n

Primeiru-Ministru,  Dr. Rui Maria de Araújo  partisipa no hato’o diskursu sientifiku ho tópiku   “Papel ensinu superior iha sosiedade ida ho baze ba koñesimentu’’, iha Serimónia Graduasaun Dili Institute of  Technology (DIT) ba dala VIII, iha loron 19 fulan-dezembru 2016, iha Edifisiu DIT, Ai-Meti Laran Dili.

Serimónia Graduasaun ne’e hala’o iha Kampus  DIT “ Matenek Nodi Serbii”, ba dala VIII (ualu), ho Graduadus hamutuk atus tolu rua nulu resin haat (324) hosi Fakuldade haat hanesan Fakuldade Enjenharia no Siensias, Estudus Petroliferus, Komérsiu no Jestaun & Turismo no Ospitalidade, mak simu graduasaun.

Iha Primeiru Ministru ninia diskursu hateten katak dezenvolvimentu sosio-ekonómiku nasaun sira iha mundu rai-klaran, liu-hela dadaun husi efeitu rápidu globalizasaun, liberalizasaun politika no liberalizasaun ekonomika, no mós efeitu ka impaktu husi era informasaun ne’ebé karateriza dékada ikus-liu sekulu XX, no mós sékulu XXI. Estimativa ne’ebé iha, hatudu katak era informasaun ida ne’e sei lori nasaun sira ba sosiedade ida ne’ebé hanaran ‘’sosiedade bazeadu ba koñesimentu’’, ho konsekuénsia iha orden ekonómika foun ida, ne’ebé ekonomia ho baze ba koñesimentu, ka economia ho baze ba matenek, maka sei domina. 15542273_1853580384879805_3038693441305319304_n

“Timor-Leste iha ona pilar ha’at ne’ebé fasilita hamosu sosiedade ida bazeadu ba koñesimentu, iha mós ambiente politiku no koezaun sosiál ne’ebé favorável, maibé prosesu edukasionál, investimentu iha edukasaun, liu-liu investimentu iha ensino superior, no  mós funsionamentu sistema ICT (informasaun, komunikasaun no teknolojia) seidauk kondusivu atu Timor-Leste bele atinji  objetivu sosiedade bazeadu ba koñesimentu, sá tan atu atinji economia ne’ebé bazeadu ba koñesimentu”, tenik Xefe Governu.

Primeiru-Ministru hahú loke ninia diskursu hodi dehan “ho satisfasaun bo’ot maka ohin ha’u partisipa iha serimonia graduasaun ida ne’e, hodi haree ho matan rasik, estudante atus-tolu resin simu sira ninia diploma graduasaun iha área importante lubun ida hanesan engeñaria no jestaun iha setór krusiál sira inklui estudus petroliferous, rekursus umanus, komersiu no turizmu”. Xefe Governu felisita graduando sira hotu: “Ita bo’ot sira merese admirasaun no aplauzu husi Nasaun Timor-Leste tomak, tamba ita bo’ot sira aten-barani hodi dezafia ita bo’ot sira nia-a’an rasik, atu kontribui ba dezenvolvimentu sosiedade ida ho baze ba koñesimentu”. Xefe Governu mós agradese sira ida-idak ninia família tanba apoiu hotu ne’ebé fó ona, no mós felisita no agradese, liu-liu fundadores, corpo de diresaun, dosentes no funsionáriu sira DIT nian tanba rezultadu ne’ebe sira hetan, nu’udar mós funan no fuan husi sira ida-idak ninia haka’as-a’an rasik.

Molok remata Primeiru-Ministru halo votus atu graduando sira hotu hetan susesu iha sira nia kareira profeonál, hodi mós fó hanoin hikas katak, fatór ida atu hametin liu-tan sira nia susesu iha vida profesionál maka kontinua hametin abilidade nain rasik aprende, no abilidade atu halo jestaun ba koñesimentu, ka hatene atu buka informasaun iha fatin ne’ebé lo’os, halo análise ba informasaun hirak ne’e, hafoin aplika no dissemina informasaun hirak ne’e, iha kontestu espesifiku ne’ebé ita bo’ot sira moris no serbisu bá.

Primeiru-Ministru akompaña hosi reitór no mós dosente sira iha biban ida ne’e entrega mós sertifikadu ba melhores alunos ne’ebé hetan valor di’ak no entre alunus hirak ne’e maioria feto no iha de’it mane nain rua.

   Ba leten