Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-agostu tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Dili, loron 9 fulan-agostu tinan 2016

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-agostu tinan 2016

Konsellu Ministru hala’o sorumutuk iha tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova tiha ona Proposta Lei Kódigu Mineiru nian. Diploma ida ne’e regula atividade mineiru nian sira, ne’ebé mak importante tebes ba país ne’e, tanba potensiál impaktu ne’ebé maka fornesimentu esensiál materiál hirak ne’e nian sei fó ba kreximentu ekonómiku. Atividade sira ne’ebé refere mak: rekoñesimentu, prospesaun no peskiza, avaliasaun, dezenvolvimentu, esplorasaun no tratamentu, prosesamentu, refinasaun no komersializasaun minerál sira-nian. Diploma ne’e, ne’ebé sei haruka ba Parlamentu Nasionál atu hetan apresiasaun no aprovasaun, estabelese rejime jurídiku modernu ida atu regula no fó sai autorizasaun ba atividade mineira sira iha nasaun ne’e, inklui prosedimentu administrativu sira hodi fó lisensa no autorizasaun sira. Diploma ne’e difine área konsesaun sira, direitu no obrigasaun no regra inspesaun no supervizaun nian sira, sansaun no penalidade sira, regra espesífika ba protesaun  horik-le’un (ambiente) nian no selu taxa sira. Objetivu husi diploma ne’e mak atu promove no fasilita deskoberta no esplorasaun rekursu minerál sira iha Timor-Leste, tuir padraun ne’ebé sustentável husi pontudevista ekolojia nian. Hakarak mós atu rekoñese no promove benefísiu ekonómiku sosiál ba país, ne’ebé sei bele rezulta husi esplorasaun efisiente  ba rekursu hirak ne’e, no asegura reseita sira ne’ebé adekuada ba Estadu, ne’ebé maihusi esplorasaun ne’e.

Ministru Estadu Koordenadór Asuntu Ekonómiku, hamutuk ho Komisaun Reforma Fiskál no Tradelnvest, esplika ba Konsellu Ministrus kona-ba planu atu halo monitorizasaun ba Sertifikadu Investidór nian, ne’ebé sai knaar husi ajénsia nasionál ba Investimentu ne’e nian.

Konsellu Ministru aprova ona pagamentu ba projetu sira ne’ebé hala’o tiha ona iha ámbitu Programa Planeamentu Dezenvolvimentu Integradu Munisipál, aprezenta husi Vise-Ministru Administrasaun Estatál.

Iha ámbitu Organizasaun Tour Timor no Maratona Dili nian, Konsellu Ministrus determina ona atu hatudu ministériu no Sekretaria Estadu relevante sira atu fó tulun ba Komisaun Organizadora eventu desportivu rua ne’e nian, ne’ebé maka sei hala’o iha fulan-setembru no fulan-outubru. Tour Timor no Maratona Dili nian nia objetivu mak atu dezenvolve Desportu iha nivel nasionál, nune’e mós atu promove turizmu no furak Timor-Leste nian, liu-liu, liuhusi ninia divulgasaun iha nivel internasionál.

Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku no Xefe Negosiasaun Konsellu ba Delimitasaun Definitiva Ketan Tasik (Fronteira Maritima), akompaña husi Diretora Ezekutiva Gabinete Ketan Tasik nian, halo ona pontu situasaun ida kona-ba atividade sira ne’ebé hala’o hela iha ámbitu definisaun Ketan Tasik Timor-Leste nian. Nia ko’alia liu mós kona-ba audiénsia públika Komisaun Konsiliasaun nian, ne’ebé sei hala’o iha loron 29 fulan-agostu, iha Haia, no rezultadu sira husi sorumutuk prosesuál dahuluk nian, loron 28 fulan-jullu. REMATA

   Ba leten