Timor-Leste maka “nasaun ne’ebé avansa maka’as liu” iha meta Saúde nian

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 27 fulan-setembru tinan 2016

Timor-Leste maka “nasaun ne’ebé avansa maka’as liu” iha meta Saúde nian

Iha estudu boot ida, aprezenta ona husi Nasoins Unidas iha kuarta, loron 21 fulan-setembru, ne’ebé publika ona iha revista médika The Lancet, klasifika ona Timor-Leste hanesan país, iha nasaun 188, ne’ebé avansa maka’as liu iha indikadór sira husi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) relasiona ho objetivu sira Saúde nian, iha períodu tinan 2000-2015.

Estudu, ho nia títulu “Sukat Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentavel kona-ba saúde iha nasaun 188: análize baze nian ida husi Estudu kona-ba Pezu Globál Moras nian, tinan 2015” (orijinál iha lia-inglés: Measuring the health-related Sustenable Development Goals in 188 countries:a baseline analysis from the Global Burden of Desease Study 2015), analiza ona dadus kona-ba indikadór  ODS 33 nian relasiona ho Saúde, durante tinan 1990-2015. Dadus dezempeñu husi país 188 sira nian ne’e sei tulun atu kria baze ba indikadór foun ba hirak ODS ne’e.

Estudu ida hateten katak “iha Timor-Leste, alterasaun sira iha indikadór sira ODS nian kona-ba saúde  barak liu mak alkansa tiha ona tanba mellora iha aspetu sira tuir mai ne’e: kobertura universál husi kuidadu saúde nian; iha aumenta husi profesionál kualifikadu sira durante inan sira tur-ahi; asesu ba kontrasesaun moderna; taxa labarik mate ho otas menus husi tinan lima nian no kosok oan foin-moris; kombate ba atrazu kresimentu ba labarik sira nian; hamenus espozisaun ba bee nee’eb”e la-moos no falta saneamentu; no hapara konflitu ne’ebé hamate ema”.

Haree liuliu mós katak “iha tinan hirak ikus ne’e,  reforma ba kuidadu saúde nian  no ninia  finansiamentu hanesan prioridade sira iha ajenda polítika iha Timor-Leste, inklui implementasaun  Ministériu Saúde nian Pakote Servisu Báziku  sira Saúde nian ida no Pakote Servisu Ospitál sira nian.

Klasifikasaun Timor-Leste nian iha índise mundiál Nasoins Unidas  nian daudaun ne’e maka 122 tuir análize iha nasaun sira 188.

Governu Konstitusionál VI  tau iha pratika  programa boot iha saúde nian, husi  fulan-fevereiru  tinan 2015, atu sertifika katak progresu hirak ne’ebé hala’o di’ak tebtebes ne’e la mantein de’it , maibé  hala’o lalais loos. Entre sira ne’e, mós iha Kompañia Nasionál Imunizasaun kontra Sarampu, Rubéola Poliomielite, ne’ebé  abranje  ona liu ona  porsentu 96 husi labarik sira ho otas 15 mai kraik. Nune’e  mós ho lansamentu Pakote Abrajente ba Kuidadu Primáriu Saúde nian no Programa Saúde nian iha Família, no dezenvolvimentu no aprovasaun ba Rejime Kontrolu Tabaku nian, ho ninia kampaña   edukasaun no apoiu servisu, sai nu’udar inisiativa sira ne’ebé maka merese atu fó atensaun.

Portavós Governu, Ministru Agio Pereira, observa ona, ho orgullu katak, “rekoñese nu’udar nasaun ne’ebé iha progresu maka’as tebes iha kampu saúde nian ne’e prova ona katak ita iha dalan ne’ebé loos. Ne’e maka hanesan insentivu ida ne’ebé dudu  ita la’o ba oin hodi kontinua  hadi’a di’ak liután saúde no moris-di’ak ba ita-nia sidadaun sira.” REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=16239