Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian, inisiativa fundamentál ba dezenvolvimentu nasionál

Komisaun ba Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian (KRL) ninia misaun maka analiza lei sira ne’ebé eziste iha Timor-Leste no adapta lei sira ne’e tuir nesesidade nasaun nian sira. Elaborasaun ba reforma importante ne’e a’la’o liuhusi serbisu internu ida, ne’ebé halibur hamutuk instituisaun oin-oin, no liuhusi konsulta ho entidade sira husi setór justisa nasaun li’ur nian sira, liu-liu Portugál no Austrália no sosiedade sivíl einjerál.

Nune’e, husi loron 12 to’o 19 fulan-setembru, ekipa ida husi KRL dezloka ba Portugál, hodi debate ho personalidade sira ne’ebé hatene di’ak tebes kona-ba sistema jurídiku nasaun ne’ebá nian, solusaun sira ne’ebé adota ona ba kestaun konkreta hirak ne’ebé interesante ba Timor-Leste (atu haree ajenda kona-ba inisiativa ne’e, klike iha ne’e). Ida ne’e nu’udar kontaktu daruak husi kontaktu ne’ebé hanesan ho espesialista portugés sira no realiza ona mós inisiativa rua ne’ebé hanesan ho entidade sira husi Territóriu Norte nian, iha Austrália.

KRL ne’e Governu ida dadadun ne’e maka harii iha fulan-agostu tinan 2015, hodi kumpre Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 nian (PED), ne’ebé konsidera “presiza duni koordenasaun husi órgaun sira hotu, iha setór justisa nia laran, ne’ebé hatuur iha vizaun komún ida kona-ba justisa ne’e tenke halo nu’usá no tenke funsiona halo nu’usá”. Membru sira Komisaun ne’e nian simu pose iha iha fulan-dezembru tinan 2015.

Hahú husi tempu ne’ebá, Komisaun rona ona instituisaun sira hotu husi setór Justisa nian, Governu, sosiedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu nian sira liu-liu: Konsellu Koordenasaun ba Justisa, Ministériu Justisa, tribunál sira, Ministériu Públiku, Defensoria Públika, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Sentru Formasaun Jurídika, asosiasaun advogadu sira Timor-Leste nian no Organizasaun La’ós Governamentál sira. Tema ne’ebé oin-oin no entidade barak ne’ebé envolve fó ba KRL papél orientadór fundamentál ida, hodi jere kompeténsia sira no autonomia husi entidade sira ne’e hotu ne’ebé konfronta ho fatór oin-oin, hanesan kultura nasionál sira, lokalizasaun jeográfika Timor-Leste nian iha Sudeste Aziátiku no preokupasaun oin-oin ne’ebé tau iha PED, haforsa dezenvolvimentu nasionál. Iha ninia prátika, Komisaun ne’e hatene katak susesu  husi ninia serbisu sei depende ba númeru ne’ebé boot husi entidade parseira atu sai autór ba reforma lejizlativa ida ne’ebé hakarak ba Timor-Leste.

Atualizasaun kuadru legál ne’e nian ba realidade no ba evolusaun maka área fundamentál ida hosi área fundamentál sira seluk atu harii Estadu Direitu ida no sai ona hanesan prioridade nasionál ba Timor-Leste hori uluk kedas. Atualizasaun ne’e realsa iha PED no Governu Konstitusionál VI maka hala’o, ne’ebé iha nia programa propoin “reforma setór justisa nian no hala’o estudu kle’an ida kona-ba reforma lei sira, iha aspetu formál, iha uniformizasaun no armonizasaun lejizlativa no mós, iha avaliasaun kona-ba nesesidade atu hetan intervensaun husi Governu ka husi Parlamentu Nasionál”.

Planu estratéjiku ba reforma lejizlativa organiza an ona, ho kolaborasaun husi entidade hirak ne’ebé envolve.

Tanba ne’e, hamutuk ho Ministériu Administrasaun Estatál no Diresaun-Jerál Estatístika, hala’o hela rekolla ida kona-ba dadus no análize kona-ba justisa tradisionál iha nivel Suku sira, atu justisa tradisionál mós hetan rekoñesimentu no valorizasaun, nu’udar Konstituisaun Repúblika nian rasik hatete.

Hosi kolaborasaun ho Tribunál Rekursu, Ministériu Públiku no Ministériu Justisa, prosesu estudu ida kona-ba investigasaun preparatóriu no norma prosesuál kriminál sira oras ne’e hala’o hela. Ho jestaun husi Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa, maka harii ona grupu interministeriál ida atu propoin medida sira, polítika sira no lejizlasaun kona-ba adaptasaun lei hirak ne’ebé regula atividade komersiál. Identifika daudaun ona mós, norma espesífika sira kona-ba lejizlasaun penál (Kódigu Penál no lei sira seluk ne’ebé la iha ligasaun ho lei seluk) ne’ebé presiza haree fila-fali, ho indikasaun husi hahalok hirak ne’ebé tratanu’udar krime pena hirak ne’ebé atu aplika.

Foin hamriik tinan 14 nu’udar nasaun soberanu no independente, Timor-Leste bele ona kria nia lei rasik, ne’ebé adota lei bázika sira, ne’ebé importante ba funsionamentu sistema judisiál ida ne’ebé loos no efikás. “Maske nune’e, kuadru legál iha Timor-Leste seidauk kompletu no presiza dezenvolve liután”, lee iha PED. Planu ne’e rekoñese mós, katak lejizlasaun ne’ebé iha presiza armoniza no halo tuir realidade nasaun nian agora. Prosesu kriasaun lejizlativa, iha Timor-Leste, vigora nafatin influénsia oioin Istória resente, tantu husi administrasaun koloniál portugés no mós okupasaun indonézia nian. Ba regra sira ne’e rasik sei akrexenta mós regra balun ne’ebé maka kria ona husi Administrasaun Tranzitória Nasoins Unidas nian ba Timor-Leste, UNTAET (sigla lia-inglés United Nations Transitional Administration in East Timor), ne’ebé iha intervensaun administrativa husi fulan-outubru tinan 1999 to’o fulan-maiu tinan 2002.

Aleinde harii kondisaun sira ba reforma lejizlativa nasionál, Komisaun ne’e hakarak mós fasilitapopulasaun sira atubele hetan asesu no kompriende lei sira. Hein hela Portál KRL nian ne’ebé sei disponivel iha tempu badak nia laran, konta sira iha rede sosiál sira funsiona dadaun ona, hanesan: facebook-Crlsj Timor-Leste; Linkedin- LRC Timor-Leste.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=16175