Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-setembru tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Dili, loron 13 fulan-setembru tinan 2016

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-setembru tinan 2016

 Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk loron tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili no fó sai ona kona-ba situasaun atuál kona-ba projetu Sistema Nasionál Kadastru nian, ne’ebé responsabiliza husi GMN-H/ARM-APPRIZE no iha tutela Ministru Estadu, Koordenadór Asuntus Administrasaun Estadu no Justisa no Ministru Administrasaun Estatál, iha koordenasaun ho Sekretaria Estadu Terras no Propriedades. Projetu ne’e hahú iha tinan 2014, inklui levantementu no halo mapeamentu kadastrál teritórriu nian, atu harii baze dadus informátika kadastru nian no atu harii sistema avaliasaun patrimoniál nian ida ba nesesidade fiskál sira, ho objetivu atu fó apoiu ba aplikasaun regra balu ho momoos no loloos iha regulamentu mekanizmu sira titularidade no transferénsia propriedade nian sira.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta akizisaun imovel ida ba Xanselaria [servisu konsulár ne’ebé halo validasaun ba dokumentu ruma ne’ebé sidadaun ida presiza] no Embaixada Timor-Leste nian iha Singapura, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Negósius Estrajeirus no Kooperasaun.

Iha sorumutuk ne’e, aprova ona mós projetu konstrusaun ba terminál foun pasajeiru portu Dili nian, iha negosiasaun ho Governu Japaun, liuhusi Ajénsia Japoneza ba Kooperasaun Internasionál (JICA) ne’ebé maka sei fó apoiu finansiamentu ba projetu ne’e tuir faze, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, hamutuk ho Ministru Obras Públikas, Transportes no Komunikasoins no Aportil.

Aprova ona reforsu kooperasaun bilaterál ho Mosambike no Kabuverde, iha área Edukasaun nian, liuhusi asinatura Memorandu Entendimentu tolu, ne’ebé hato’o husi Ministériu Edukasaun. Iha ámbitu Edukasaun nian aprova ona mós Dekretu-Lei ne’ebé kria Institutu Politékniku Betanu nian no aprova nia Estatutu Provizóriu sira. Kriasaun estabelesimentu públiku ensinu superiór tékniku nian ne’e tenke tuir pontu  Programa Governu Konstitusionál VI ne’ebé prevee katak “Governu sei promove setór politékniku no universitáriu ida ne’ebé efikás hodi fó ba ami-nia povu nia oan sira, biban hodi simu ensinu ida ho kualidade  hodibele partisipa iha konstrusaun ami-nia nasaun nian”.

Aprova ona Dekretu Governu nian kona-ba remunerasaun ba Órgaun Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár IP, ne’ebé aprezenta husi Gabinete Primeiru-Ministru nian; Nune’e, presiza tuir regulamentasaun husi Dekretu-Lei nu . 35/2016, loron 7 fulan-setembru, ne’ebé kria estrutura ida ne’e.

Ministériu Administrasaun Estatál aprova ona proposta haat: Alterasaun Daruak ba Lei n.11/2009, loron 7 fulan-outubru (Divizaun Administrativu Territóriu nian), ne’ebé fó dalan ba alargamentu kompeténsia territoriál administrativa kona-ba órgaun sira Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu ba Postu Administrativu Ataúru, atu rejiaun ne’e bele alkansa ninia objetivu sira, iha ámbitu Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu nian, hodi transforma Ataúru ba-iha polo komplementár dezenvolvimentu nian ida; Dekretu Governu nian kona-ba alterasaun data sorumutuk Asembleia Aldeia no Konsellu Suku nian sira iha ámbitu prosesu Eleisaun Lider Komunitáriu sira, hodi altera data hirak ne’ebé aprova ona iha sorumutuk loron 16 fulan-augostu (atu haree kalendáriu atualizadu, klike iha ne’e); Dekretu Governu ne’ebé estabelese regulamentu eleisaun membru órgaun Suku nian sira; no Dekretu Governu nian ne’ebé aprova prosedimentu tékniku sira ba realizasaun no atualizasaun baze dadus kona-ba resenseamentu eleitorál. Diploma ne’e estabelese forma oinsá atu hala’o resenseamentu ne’e iha territóriu no iha misaun diplomátika no postu konsulár nian sira iha estranjeiru.

Aprova ona mós Dekretu Governu nian ne’ebé regula prosesu abertura konta bankária sira ho natureza “escrow” (konta dedikada) no selebrasaun kontratu depózitu nian “escrow”, iha ámbitu ezekusaun Parseria Públiku Privada ba Portu Tibar, aprezenta husi Ministra Finansas. Instrumentu jurídiku inovadór ne’e iha Timor-Leste estabelese regra importante sira ba abertura konta hirak ne’ebé garante disponibilidade finanseira Estadu nian atu selu   kompartisipasaun finanseira ne’ebé iha ninia responsabilidade iha projetu konstrusaun Portu Tibar ne’e.

Husi Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente aprova ona diploma rua: Rezolusaun Governu ne’ebé revoga Rezolusaun n.34/2014, loron 5 fulan-novembru, hodi adota tiha medida legál no regulamentár nian sira ba kriasaun solusaun foun iha tratamentu reziduo [lixu] sira, tuir nesesidade populasaun sira nian, haree liu ba rezultadu sira ne’ebé ladun efetivu; no proposta ratifikasaun husi Akordu Paris iha ámbitu Konvensaun-Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Alterasaun Klimátika sira, ne’ebé sei submete ba Parlamentu Nasionál. Timor-Leste ratifika ona, iha tinan 2006, Konvensaun-Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Alterasaun Klimátika sira.

Ministru Defeza, CirílioCristóvão, no deputada Carmelita Moniz, sira na’in rua hetan fila-fali rekondusaun  hanesan vogál (efetivu, suplente) ba Konsellu Superiór  Majistratura Judisiál nian.

Konsellu Ministru aprova ona konsesaun apoiu finanseiru ba dezlokasaun iha rai-laran Repúblika Sentru Afrikana nian, hodi fó orsamentu ho dolar millaun ida atus lima, hanesan ajuda umanitária, ba apoiu rezolusaun iha situasaun difísil nian ba ema dezlokadu rai-laran nian sira rihun ba rihun, ne’ebé konsentra ona iha kapitál país nian. REMATA

   Ba leten