Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-maiu tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, loron 10 fulan-maiu tinan 2016

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-maiu tinan 2016

Konsellu-Ministrus hala’o sorumutuk iha loron-tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona:

1. Dekretu-Lei kona-ba alterasaun ba Dekretu-Lei n.11/2012, kona-ba Ospitál sira Servisu Nasionál Saúde nian

Estatutu Ospitalár, ne’ebé hetan ona aprovasaun iha sorumutuk Konsellu Ministrus nan iha loron 28 fulan-setembru tinan 2011, hatudu ona, durante ninia aplikasaun, katak modelu jestaun ospitalár  ne’ebé Konsellu Ministrus propoin, iha aspetu balun, la tuir prátika ne’ebé ezekuta iha jestaun ospitál sira Servisu Nasionál Saúde nian. Verifika ona katak modelu autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál seidauk aplika ba unidade ospitalár sira hotu, unidade sira ne’e balu téknikamente seidauk iha preparasaun atu fó servisu ne’ebé efikás. Tanba ne’e, Konsellu Minsitrus aprova ona Dekretu-Lei foun, ne’ebé sei hadi’a falla sira ne’ebé eziste.

2. Dekretu-Lei kona-ba Estatutu Ospitál Nasionál Guido Valadares (ONGV)

Iha sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 21 fulan-setembru tinan 2015, Governu rekoñese ONGV hanesan organizmu administrasaun indireta Estadu nian, hodi fó ba organizmu ne’e autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál. Diploma ne’e aprova Estatutu sira ONGV nian, iha ne’ebé inklui kompeténsia, norma funsionamentu nian no servisu sira. Husi pontudevista territoriál nian sira, ospitál ne’e garante prestasaun kuidadu saúde nian ba Munisípiu Dili, Ermera Likisá, Manatutu no Aileu to’o ba tempu ne’ebé Ospitál Munisípiu sira nian harii ona.

3. Proposta kona-ba ratifikasaun ba Konvensaun ba Rezolusaun Diferendu  kona-ba  Investimentu entre Estadu no Investidór sira husi Estadu seluk.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta kona-ba Rezolusaun ne’ebé buka atu ratifika iha orden interna Timor nian ba CIRDI – Sentru Internasionál ba Arbitrajen Disputa sira kona-ba Investimentu, tratadu ida internasionál multilaterál. CIRDI estabelese mekanizmu rezolusaun alternativa ba konflitu sira entre Estadu no investidór sira husi Estadu seluk ne’ebé sai mós hanesan parte iha Konvensaun ne’e. Ho aprovasaun ne’e, Timor-Leste hakarak konklui prosedimentu ratifikasaun ne’e, liuhusi proposta ne’e ba Parlamentu Nasionál.

4. Rezolusaun Governu nian kona-ba Estratéjia Nasionál Mitigasaun Lixu Tasi nian

Protesaun meiu ambiente no prezervasaun rekursu naturál sira nu’udar objetivu fundamentál Estadu Timor nian, tuir  hatudu iha Konstituisaun. Iha Timor-Leste, lixu tasi nian sai nu’udar ameasa ida ne’ebé grave tebes ba saúde, ba ambiente no ba biodiversidade, tanba ne’e presiza duni atu autoridade públika sira promove adosaun polítika públika a atu previne lixu tasi nian ne’e labele habelar liután. Lei Baze Ambiente nian hatete katak tenke iha responsabilidade hodi hadi’a servisu sira kona-ba ambiente no  dezenvolvimentu asaun koordenasaun no kooperasaun nian sira entre entidade públika no privada sira. Jeralmente, atribui mós responsabilidade atu promove, proteje, konserva no uzu sustentável liuhusi aplikasaun polítika, lejizlasaun, programa, planu no projetu sira.

5. Proposta kona-ba Rezolusaun ba Retifikasaun Akordu entre Timor-Leste no Indonézia relasiona ho Atividade sira Kooperasaun iha área Defeza nian

Konsellu Ministrus aprova ona proposta rezolusaun nian ne’ebé buka atu ratifika akordu entre país rua ne’e iha área Defeza nian. Objetivu husi akordu ne’e atu promove relasaun bilaterál iha área Defeza nian, tuir ninia lejizlasaun nasionál sira, ho karta husi Nasoins Unidas no Norma sira seluk ne’ebé universalmente rekoñese ona hanesan direitu internasionál.

6. Proposta lei kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei n. 10/2009, loron 5 fulan-agostu (Estatutu Remuneratóriu Majistradu Judisiál sira, Majistradu sira Ministériu Públiku nian sira no Ajente Defensoria Públika nian sira)

Hafoin análize iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-abríl tinan 2016, Governu aprova ona alterasaun dahuluk ba Estatutu Remuneratóriu husi atór judisiál prinsipál sira. Atualizasaun tabela salariál nian hadi’a iha aspetu balun sistema retributivu ne’ebé Majistradu Judisiál sira, Majistradu Ministériu Públiku nian sira no Defensór Públiku sira uzufrui.

7. Alterasaun ba Dekretu-Lei n. 42/2008 ne’ebé transforma Rádiu no Televizaun Timor-Leste ba Empreza Públika

 RTTL hanesan empreza públika ida ne’ebé maka hetan tutela no superinténdensia husi membru Governu nian ne’ebé sai hanesan responsável ba Komunikasaun Sosiál. Konsellu Administrasaun RTTL oras ne’e daudaun konstitui husi Prezidente ida, vogál na’in haat ne’ebé membru Governu ne’ebé fó tutela maka nomeia, membru ida Ministériu Finansas maka nomeia no membru ida  traballadór sira maka hili. Ho alterasaun ida ne’e, atu hodi hamenus númeru husi membru Konsellu Administrasaun nian no inklui mós Vise-Prezidente na’in rua ba área Media nian no Servisu Korporativu sira nian, ba tempu tomak, atu nune’e bele fó  apoiu ne’ebé lalais ba Prezidente iha jestaun loron-loron empreza ne’e nian. Promove mós halakon Konsellu Opiniaun nian, tanba hatudu ona katak órgaun ida ne’e laiha atividade no la-persiza.

  Konsellu Ministrus mós analiza ona:

1. Relatóriu kona-ba Atividade no Konta sira husi Misaun Apoiu Tékniku nian ba Prosesu Eleitorál Saun Tomé no Prínsipe nian

Hetan aprovasaun iha sorumutuk Konsellu-Ministrus nian iha loron 9 fulan-fevereiru tinan 2016, no bainhira prosesu eleitorál iha Saun Tomé no Prínsipe nian remata, Misaun Apoiu Tékniku nian ba Prosesu Resenseamentu Eleitorál aprezenta ona relatóriu, analiza ona gastu finanseiru ne’ebé maka iha relasaun ho atividade sira ne’e no aprova kontinuasaun apoiu iha ámbitu prosesu eleitorál nian.

2. Partisipasaun Estadu nian iha investimentu TL Cement, Lda.

Hafoin aprovasaun ba rezolusaun n. 43/2015 nian kona-ba Projetu Investimentu iha Unidade Estrasaun Kalkáriu nian ida no Produsaun Simentu iha Baukau, iha sorumutuk Konsellu-Ministrus nian iha loron 24 fulan-novembru tinan 2015, no autoriza tiha Akordu Espesiál Investimentu nian ba Projetu TL Cement, Lda. iha Baukau, iha sorumutuk Konsellu-Ministrus nian iha loron 5 fulan-abríl tinan 2016, ekipa téknika interministeriál aprezenta ona ba Konsellu-Ministrus informasaun kona-ba dezenvolvimentu projetu ne’e nian, nune’e mós ninia rekomendasaun sira.

3. Relatóriu Tékniku husi Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu nian 

Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku aprezenta ona relatóriu ezekusaun finanseira husi Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH- sigla iha lia-portugés), relasiona ho liña ministeriál sira.

FDCH hanesan instrumentu ida ne’ebé konsentra kompeténsia sira atu determina, finansia no tau iha prátika polítika Governu nian tomak ba kualifikasaun no formasaun kapitál umanu nasaun ne’e nian. Ho objetivu atu promove transparénsia, responsabilidade no jestaun di’ak kona-ba ezekusaun programa sira no projetu hirak ne’ebé Fundu ne’e finansia.

  

   Ba leten