Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-abril tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, loron 5 fulan-abril tinan 2016

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-abril tinan 2016

Konsellu Ministrus hala’o ona sorumutuk iha tersa ne’e, loron 5 fulan-abríl tinan 2016, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova tiha ona:

1. Projetu investimentu husi TL Cement no minuta husi Akordu Espesiál Investimentu nian

Iha sekuénsia husi aprovasaun ba projetu investimentu nian ida ne’e, fó sai  ona autorizasaun atu halo konstrusaun ba unidade  produsaun simentu nian ida iha Baukau, nune’e  mós ho asinatura ba minuta husi Akordu Espesiál Investimentu ho investidór ne’ebé atu investe ne’e. Ida ne’e hanesan projetu ida ho dimensaun boot, ne’ebé mak sei kontribui ba diversifikasaun ekonomia nasionál no ba redusaun importasaun simentu iha eskala ne’ebé boot, hodi kria empregu diretu no indiretu sira. Aleinde kontribui ba kreximentu setór ekonomia la’os petrolíferu nian, sei harii polu dezenvolvimentu industriál ida sees husi kapitál, hodi kontribui, iha tempu ne’ebé hanesan, ba redusaun diferensa sira ne’ebé iha entre área urbana Dili ho iha fatin sira seluk iha nasaun nia laran.

2. Proposta lei kona-ba rejime jerál kontraordenasaun nian sira

Konsellu Ministrus aprova proposta lei ida ne’e, ne’ebé estabelese rejime jurídiku jerál ne’ebé aplika ba kontraordenasaun hotu-hotu ne’ebé mosu iha Timor-Leste ka iha aeronave ka ro Timor sira ninia laran, exetu konvensaun internasionál ka dispozisaun legál hateten oin seluk. Elaborasaun diploma lejizlativu ne’e debate ona iha ámbitu grupu serbisu interministeriál nian, ne’ebé kria hamutuk hosi Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Ekonómiku nian no Ministru Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa, nune’e mós hosi Ministru Justisa no mós Ministru Komérsiu, Indústria no Ambiente. To’o oras ne’e, laiha enkuadramentu ida kona-ba Rejime Jurídiku Kontraordenasaun nian.

3. Proposta lei kona-ba Esportasaun sira

Proposta lei ida ne’e ninia objetivu maka kria kondisaun legál sira atu promove esportasaun sira. Diploma ne’e funsiona hanesan reguladór ba baze jurídika husi atividade esportasaun no reesportasaun sasán no serbisu país nian, ho exesaun ba setór sira ne’ebé mak regula husi lei espesiál, liu-liu setór petróleu, gás no rekursu mineral sira. Elaborasaun diploma lejizlativu ida ne’e nian debate ona iha ámbitu grupu serbisu interministeriál nian, ne’ebé kria hamutuk husi Ministru Estadu Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa nian, nune’e mós hosi Ministru Justisa no Ministru Komérsiu, Indústria no Ambiente.

4. Dekretu Governu nian kona-ba regra sira ba denominasaun orijen nian

Dekretu ne’e maka sei estabelese regra sira ba orijen Timor-Leste nian tuir prátika di’ak sira husi komérsiu internasionál nian ne’ebé define ona husi Organizasaun Mundiál Komérsiu nian. Iha dekretu ne’e inklui merkadoria hotu-hotu exetu kafé orgániku Timor nian, ne’ebé la’o tuir ona regra rasik, espesiál sira, ne’ebé la sees husi kontestu merkadu internasionál nian sira. Regra ida ne’e sei loke dalan ba afirmasaun ida ne’ebé boot liután kona-ba produtu Timor nian iha rai-li’ur, hodi proteje investidór nasionál no internasionál sira ne’ebé hakarak investe iha Timor-Leste ho objetivu atu halo esportasaun.

5. Nomeasaun ba Membru sira husi Konsellu Administrasaun Institutu Jestaun Ekipamentu Timor-Leste

Konsellu Ministrus aprova tiha ona proposta nomeasaun nian ida ba membru sira Konsellu Administrasaun institutu ne’e nian. Institutu ne’e hetan personalidade jurídika, ho autonomia administrativa no finanseira no patrimóniu rasik. Ho objetivu atu asegura jestaun di’ak  kona-ba veíkulu todan sira, mákina no ekipamentu sira seluk ne’ebé presiza prienxe nesesidade sira servisu Administrasaun Públika ninian. Ida ne’e hanesan proposta ida husi Ministériu Obras Públikas, Transportes no Komunikasaun, hamutuk ho Ministériu Finansas.

   Ba leten