Membru Komisaun ba Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian simu pose

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 18 fulan-dezembru tinan 2015

Membru Komisaun ba Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian simu pose

Iha loron 16 fulan-dezembru, Prezidente no membru sira husi Komisaun Reforma Lejizlativa no Setór Justisa nian simu ona pose husi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, iha Serimónia ida ne’ebé hala’o iha Sala Sorumutuk Prezidensia Konsellu Ministru nian. Komisaun ne’e hanesan estrutura foun ida, ne’ebé estabelese husi VI Governu Konstitusionál nian, ho objetivu atu hato’o rekomendasaun sira, avalia implementasaun husi lei no ajuda armoniza lejizlasaun.

Prezidente Komisaun ne’e nian maka Jorge Manuel Ferreira da Graça. Membru permanente sira seluk maka Henrique Côrte-Real de Araújo no Melisa Ibela Diliana e Silva Caldas. José Manuel Guterres simu pose hanesan membru la-permanente, ne’ebé nomeia husi Prezidente Tribulál Rekursu.

Jorge da Graça, lisensiadu iha Direitu no Mestradu iha área estudu sira kona-ba dezenvolvimentu nian, kareira ida ne’ebé naruk no distinta hanesan advogadu, konselleiru no profesór. Ba ninia responsabilidade foun ida ne’e esperiénsia barak ne’ebé nia iha anesan xefe ekipa iha análize no elaborasaun lejizlasaun iha Timor-Leste no Moçambique nian, sai hanesan buat ne’ebé signifikativu.

Primeiru-Ministru kongratula ba Prezidente no membru sira hosi Komisaun ne’e nian, no hateten katak Komisaun ne’e mosu “bazeia ba Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011-2030”, ne’ebé, “importante atu analiza no hadi’a instrumentu legál sira ne’ebé fó seguransa atu defende direitu, liberdade no garantia sira, hanesan mós asesu ba direitu, hodi habesik lejizlasaun husi ideál demokrátiku sira no sidadaun Timor-Leste sira”.

Servisu Komisaun ne’e nian hanesan parte integrante ida hosi pakote ida kona-ba programa reforma nian sira, ne’ebé hahú ona hosi Governu iha tinan ida ne’e, atu hadi’a efikásia no efisiénsia husi prestasaun servisu sira no promove governasaun ne’ebé di’ak no dezenvolvimentu institusionál.

Iha nia intervensaun iha enseramentu serimónia ne’e nian, Primeiru-Ministru fó énfaze katak “ida ne’e hanesan reforma importante no estratéjika ida atu akompaña ita nia nasaun ninia kreximentu no dezenvolvimentu no garante prestasaun servisu ne’ebé di’ak liu ba populasaun”.

   Ba leten