Primeiru-Ministru ba Kuba hafoin vizita ba EUA atu tuir Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 5 fulan-outubru tinan 2015

Primeiru-Ministru ba Kuba hafoin vizita ba EUA atu tuir Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian

Iha loron 1 fulan-outubru, loron ikus husi ninia vizita ofisiál ba Nova Iorke, Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, halo diskursu iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian ba dala 70. Iha lider mundiál sira nia oin, Xefe Governu Timor-Leste nian rekoñese knaar Nasoins Unidas nian iha tinan hitunulu ikus ne’e no husu atu halo reforma ida ba organizasaun ne’e atubele “hatán ba dezafiu foun sira ne’ebé mosu husi sirkunstánsia foun sira sékulu ida-ne’e nian” ho forma ne’ebé di’ak liu. Nia fó hanesan ezemplu Konsellu Seguransa nian ida ne’ebé mak “reprezentativu no ekilibradu” liután.

Rui Maria de Araújo ko’alia kona-ba alterasaun klimátika sira, hanesan kestaun ida ne’ebé ezije atu hola desizaun, no fó hanoin kona-ba impaktu ne’ebé mak Estadu viziñu sira iha Pasífiku sente. Primeiru-Ministru fó énfaze mós kona-ba envolvimentu Timor-Leste nian iha palku polítika internasionál, hodi hateten katak Nasaun “ne’e prontu ona, ho nia esperiénsia nasionál, atu hala’o serbisu no kontribui ba komunidade internasionál”. Nia fó hanesan ezemplu sira maka Prezidénsia pro tempore Komunidade País sira Lian Portugeza nian, hodi dinamiza tan progresu iha nasaun frajil sira liuhusi g7 + grupu, no iha promosaun pás no konstrusaun Estadu iha Giné-Bisau, Saun Tomé no Prínsipe no Repúblika Sentru-Afrikana.

Bainhira ko’alia kona-ba progresu nasionál, Primeiru-Ministru fó hanoin katak, “dalan ne’ebé mak timoroan sira atu liu ne’e sei naruk no difísil”, maibé nia mós hatudu kontinuidade pás no estabilidade, konsolidasaun ba instituisaun sira no tranzisaun governu nian ne’ebé foin lalais ne’e la’o ho hakmatek hanesan elementu pozitivu husi dezenvolvimentu. Nia rekonse mós katak sei iha serbisu ne’ebé atu halo ba afirmasaun soberania nasionál liuhusi delimitasaun fronteira marítima. “Prinsípiu Timor-Leste nian maka luta liuhusi dalan negosiasaun tuir direitu no lei internasionál sira, no karik iha diálogu mak la iha konkordánsia, sei opta ba utilizasaun mekanizmu internasionál sira hodi fó solusaun ba hanoin sira ne’ebé la hanesan,” Xefe Ezekutivu nian esplika

Iha parte ikus liu, Primeiru-Ministru ko’alia kona-ba tulun Timor-Leste nian ba Ajenda Dezenvolvimentu Sustentavel 2030 hodi subliña katak “Timor-Leste sente satisfeitu partikularmente ho inkluzaun objetivu 16, ne’ebé reforsa elementu esensiál pás, justisa, no instituisaun sira nian”. Rui Maria de Araújo agradese mós ba Estadu membru hotu-hotu ne’ebé mak tulun ona Timor-Leste” iha ami-nia luta ba libertasaun nasionál to’o ami hetan rekoñesimentu nu’udar Estadu soberanu”.

Diskursu Primeiru-Ministru nian simu ho entuziazmu husi partisipante sira iha Salaun Asembleia Jerál no nia remata ajenda naruk ida iha Nova Iorke, ho forma pozitiva no produtiva ba Timor-Leste.

 Primeiru-Ministru no delegasaun ida ne’ebé ki’ik liu, sai husi Nova Iorke iha loron 2 fulan-outubru, hodi halo vizita ofisiál ida ba Kuba to’o loron 8 fulan-outubru.

   Ba leten