Timor-Leste inisia prosesu arbitrajen ba Tratadu Tasi Timor

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 24 fulan-setembru tinan 2015

Timor-Leste inisia prosesu arbitrajen ba Tratadu Tasi Timor

Governu Timor-Leste ohin fó tiha ona notifikasaun ba Governu Austrália konaba inisiasaun prosesu arbitrajen foun ida tuir Tratadu Tasi Timor.

Timor-Leste halo ona inisiasaun prosesu arbitrajen foun ne’e  hodi rezolve disputa mak eziste entre Governu rua ne’e kona-bá interpretasaun loloos ba Artigu 8(b), ne’ebé mosu iha inisiu 2014 tuir kontestu ne’ebé Australia halo intervensaun inapropriada ida ba iha prosesu arbitrasaun ne’ebé fasilita husi parte-terseira internasional seim halo konsulta previa ida uluk ho Timor-Leste.

Timor-Leste la-konkorda ho pozisaun Austrália nian ne’ebé hateten katak nia iha direitu juridisional absolutu no ekluzivu, inkluindu direitu tributáriu hotu ein relasaun ho kadoras esportasaun oleodutu (pipeline) ne’ebé tama mós iha área JPDA (Área de Desenvolvimento Petrolífero Conjunto). Entendimentu Austrália nian ne’e bele taka-dalan ba kualker direitu juridisional Timor-Leste nian, inkluindu direitu tributáriu ka jestaun ba kualker atividade ne’ebé iha relasaun ho oleodutu (pipeline). Entendimentu ida ne’e totalmente la-konsistente ho testu no propózitu husi Tratadu Tasi Timor. Nune’e mós, entendimentu ida ne’e  la konsistente ho tekstu no objetivu Tratadu no la-hetan suporta mós husi kualker dokumentu negosiasaun ka dokumentu sira seluk ne’ebé elaboradu no produzidu to’o ohin loron, ein partikular relasiona ho kestaun juridisaun iha Área de Desenvolvimento Petrolífero Conjunto (JPDA).

Durante fulan sanulu-resin-ualu Timor-Leste konsistentemente iha intensaun di’ak hodi diskute ho Austrália kona-ba interpretasaun signifikadu husi Artigu 8 (b),  no rekoñese natureza jurisdisaun partillada iha Tratadu Tasi Timor ne’ebe estabelese nu’udar parte kompromísiu nesesáriu hodi alkansa solusaun temporarária ne’ebé permiti parte rua ne’e hodi benefisia husi esplorasaun rekursu iha área disputa Tasi Timor. Bazeia ba ida ne’e, Timor-Leste konvida konsultasaun iha parte ida-idak nia jurisdikasaun atu determina iha ne’ebé maka bele partilla, ne’ebé eskluzivu ba Australia no Timor-Leste, no iha ne’ebé maka seidauk determina.  Infelizmente, esforsu tomak ne’ebé halo hodi hetan entendimentu ida ne’e la-hetan susesu.

Haree ba inkapasidade hodi diskute natureza no ámbitu juridisaun iha área disputa, Timor-Leste konsidera dalan úniku hodi rezolve disputa ida ne’e maka liuhusi submete kestaun ida ne’e ba  Tribunal Arbitrasaun ida tuir artigu 13 Tratadu Tasi Timor. Inisiasaun arbitrasaun ne’e sei fó biban ba kada parte hodi aprezenta sira nia pozisaun, ne’ebé suporta ho faktu no lei.

Timor-Leste kontinua mantein nia dispozisaun hodi rezolve disputa ida ne’e diretamente ho Austrália. Ida ne’e sei posível, sé Austrália bele tulun hakotu tiha impase ne’ebé iha, liuhusi rekoñese ezisténsia juridisaun partillada, konforme termu sira iha Tratadu Tasi Timor no envolve  iha konsulta produtiva hodi determina ámbitu juridisaun husi kada nasaun ein relasaun ho oleodutu (pipeline) partillada no atividade sira ne’ebé relevante.

Timor-Leste iha konfiansa bo’ot ba solusaun ida satisfatória no lalais ba disputa ida ne’e.

   Ba leten