Inísiu ba Konsulta sira ho Indonézia kona-ba Fronteira Marítima

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 23 fulan-setembru tinan 2015

Inísiu ba Konsulta sira ho Indonézia kona-ba Fronteira Marítima

Prosesu delimitasaun ba fronteira marítima permanente entre Timor-Leste ho Indonézia hahú ona iha sesta, loron 18 fulan-setembru, iha Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, iha Dili. Ida ne’e sai nu’udar okaziaun istórika ida, ne’ebé marka ona inísiu ba konversasaun bilaterál sira atu define área marítima hotu-hotu entre Estadu rua ne’e.

Konsulta sira ne’e mosu iha sekuénsia husi anúnsiu ne’ebé Prezidente Indonézia nian, Joko Widodo, no Primeiru-Ministru Timor-Leste nian, Rui Maria de Araújo, halo durante vizita ofisiál iha Indonézia, iha fulan-agostu liubá.

Diálogu ne’e, ne’ebé hahú iha sorumutuk loron sesta nian, tuir líder rua ne’e nia deklarasaun, hodi konfirma katak Estadu rua ne’e hakarak marka fronteira marítima tuir direitu internasionál, liu-liu Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Tasi nian (CNUDM-sigla iha lian portugés). Timor-Leste ho Indonézia asina hotu CNUDM, no nasaun rua rekoñese hotu obrigasaun atu avansa ho delimitasaun fronteira sira.

Bazeia ba relasaun ida ne’ebé pozitiva no konstrutiva, delegadu sira hosi nasaun rua ne’e halo kompromisu iha evolusaun kona-ba negosiasaun sira ne’e, iha espíritu kooperasaun no amizade nian.

Timor-Leste ho Indonézia hakarak atu atinje akordu ida kona-ba termu referénsia nian sira, atu bele define dalan ba prosesu delimitasaun nian. Akordu ida ne’e hotu tiha, sei hahú ho negosiasaun kona-ba fronteira marítima.

Iha tinan kotuk, Parlamentu Nasionál Timor-Leste autoriza ona kriasaun organizmu ida (Konsellu ba Delimitasaun Definitiva Fronteira Marítima sira) atu koordena no jere serbisu Timor-Leste nian, atubele alkansa fronteira marítima permanente ida. Organizmu ida ne’e harii ho Dekretu-Lei iha fulan-abril tinan 2015 no tutela diretamente ba Primeiru-Ministru.

Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira dehan katak “sorumutuk semana kotuk nian no natureza konstrutiva husi konsulta sira ne’e nian sai hanesan inísiu di’ak ida ba prosesu delimitasaun fronteira marítima ho Indonézia. Objetivu hosi lider Estadu rua ne’e nian atu negosia fronteira rua ne’e tuir direitu internasionál agora atinje ona ninia faze dahuluk implementasaun. REMATA

   Ba leten