Inisiativa Timor-Leste nian iha setór enerjia hanesan ezemplu ba CPLP

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 26 fulan-juñu tinan 2015

Inisiativa Timor-Leste nian iha setór enerjia hanesan ezemplu ba CPLP

 Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Alfredo Pires, ne’ebé reprezenta Timor-Leste iha Sorumutuk Dahuluk husi Ministrus Enerjia Komunidade País Lian Portugés (CPLP) no iha Konferénsia I kona-ba Enerjia ba Dezenvolvimentu CPLP nian, ne’ebé hala’o iha semana ne’e iha Kasakais, Portugál.

Timor-Leste mós sai ona hanesan membru ida ne’ebé mak uluk ativu ona iha setór enerjia nian durante nia prezide organizasaun ne’e. Alfredo Pires konsidera katak“ oras ne’e mak tempu ba CPLP hodi servisu hamutuk iha área ida ne’e, hodi afirma hanesan autórglobál”, Ministru Portugés Ambiente, Ordenamentu Territóriu no Enerjia, Jorge Moreira da Silva, konsidera katak “CPLP iha potensialida maka’as tebtebes iha setór enerjia nian” no fiar katak “iha tinan sanulu nia-laran país sira CPLP nian sei sai nu’udar produtór mundiál ba dahaat iha minarai no gás nian”.

Durante Konferénsia ne’e, Ministru Alfredo Pires maka prezide painél kona-ba “Perspetiva investimentu enerjétiku ba-iha país sira CPLP nian”, hanesan oradór prinsipál iha sesaun kona-ba “Polítika enerjétika sira ba Sékulu XXI” no nia rasik maka taka eventu ne’e iha kinta-feira lorokraik. Prezidente no Administradór Ezekutivu TIMOR GAP nian, Francisco da Costa Monteiro, hanesan mós membru painél nian ba-iha sesaun kona-ba “Perspetiva sira investimentu enerjétiku nian iha país CPLP nian sira” no hanesan oradór prinsipál iha eventu espesiál “Han-meiudia TIMOR GAP”.

Mateus da Costa, Diretór Esplorasaun Autoridade Nasionál Petróleu (ANP) Timor-Leste nian aprezenta mós sesaun ida kona-ba “Idrokarbonetu – Minarai no Gás”, partisipa mós iha painél ne’e, Prezidente Institutu Petróleu no Jeolojia Timor-Leste nian, Hélio Guterres.

Molok hahú Konferénsia, no tuir kedas Sorumutuk Dahuluk Ministru sira Enérjia CPLP nian iha loron 23 fulan-juñu, reprezentante sira husi nasaun sia CPLP nian asina tiha “Declaração Cascais”,  hodi fó atensaun liu-bá “nesesidade atu reforsa relasaun kooperasaun no amizade entre ”. Na Membru-Estadu sira CPLP nian hodi hamutuk dezenvolve inisiativa ne’ebé promove ba kapasitasaun, formasaun, interkámbiu tékniku no sientífiku, hodi fahe informasaun”. Iha deklarasaun ne’e, Timor-Leste maka sei fó ezemplifikasaun ba desizaun atu promove kriasaun parseiria no investimentu nian sira ba-iha área enerjia nian, hosi “estabelesimentu konsórsiu ida ba esplorasaun minarai iha onshore Timor-Leste nian, ne’ebé maka nakloke ba empreza sira husi komunidade nasaun sira nian bele partisipa”.

 “Deklarasaun Kaskais” inklui mós espresaun solidaridade nian ida ba Timor-Leste iha relasaun ba  akordu kona-ba ninia fronteira tasi nian sira, hodi hateten katak CPLP nia espetativamaka  “delimitasaun fronteira tasi nian sira entre Timor-Leste no Austrália tenke hala’o tuir prinsípiu sira direitu internasionál nian no Konvensaun Nasoes Unidas kona-ba Direito Tasi nian”.

Potravós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira hateten katak “Timor-Leste buka nafatin hamoris kooperasaun iha setór enerjia nian entre nasaun sira CPLP nian, no Sorumutuk Ministru sira nian no Konferensia Iha Kaskais hanesan plataforma sira ne’ebé maka di’ak tebtebes hodi promove parseria no oportunidade ekonómika sira. Estadu-Membru sira CPLP nian, inklui Timor-Leste, sei fó benefísiu ne’ebé mak signifikante ba kooperasaun ida hamutuk atu alkansa rezultadu ne’ebé mak di’ak liu ba-iha jestaun ita nia rekursus  naturais, ne’ebé mak importante tebtebes”.

   Ba leten