MAE sei hadi’a kualidade Projetu PNDS no PDD

Ses. 19 juñu 2015, 14:34h
MAE_17.06.2015

Ministru Estadu Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa no Ministru Administrasaun Estatál, Dionísio Babo Soares, hala’o sorumutu ho Administradór Munisípiu sira, koa’lia kona-ba Presesu Desentralizasaun Administrativa no Poder Lokál iha Timor-Leste iha  Salaun enkontru, Ministériu Administrasaun Estatál, Kaikoli, Dili,  loron 17 fulan-juñu 2015.

Enkontru ne’e partisipa mós husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Kay Rala Xanana Gusmão no Vise-Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral.

Ministru Dionísio Babo Soares hateten, iha Governu Konstitusionál V, Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku nian (PNDS) no Programa Deznvolvimentu Desentralizadu (PDD) iha tutela husi Ministériu Administrasuan Estatál  (MAE). Iha Governu Konstitusionál VI, ministériu rua maka fó tutela ba programa sira-ne’e, Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku no Ministériu Administrasuan Estatál  rasik.

Governu agora prepara hela atu halo alterasaun ba lei numéru: 4/2012,  kona-ba PDID  no PNDS. Maibé alterasaun ne’e ba de’it aspetu rua de’it: tutela no ajustamentu kona-ba naran hosi Distritu sei hanaran Munisípiu no Sub-distritu sei hanaran fali Postu Administrativu.

Iha futuro, sei presiza halo fali avaliasaun kona-ba implementasaun ba projetu sira, liuliu  ba kualidade projetu sira no gastu sira tuir duni nesesidade ka lae. Maske nune’e, Ministru rekoñese katak, durante ne’e  projetu PNDS no PDD fó duni benefísiu ba povu iha área rurál.

Iha suku balun, halo konstrusaun barak no balun laiha kontrolu husi lider komunitáriu sira, enjeñeiru no Grupu  Trabalhu Tékniku sira.

“ Ha’u hatene ema balu komesa kritika atuhodi hapara programa PNDS no PDD. Ema sira ne’e hatene de’it husi li’ur, la hatene saida mak akontese iha laran. Ita mak hatene,” ministru dehan tan.

Entretantu, Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Kay Rala Xanana Gusmão iha intervensaun hateten,  iha  jestaun prosesu konstrusaun Estadu, haree ba instituisaun no ba ema.

“Ita haree ba saida mak ita halo di’ak no saida mak ita halo ladi’ak? Iha prosesu ida ne’e, importante liu mak ita buka hatene saida mak ladi’ak atu korrije. Ita iha prosesu konstrusaun Estadu, prosesu konstrusaun instituisaun sira no hadi’a ita nia aan.  Ita maka tama iha instituisaun nia laran,” nia tenik tan.

Xanana husu ba Administradór sira  atu kria mós konsiénsia ida hosi populasaun sira, katak, bainhira sai munisípiu sei iha duni kbiit atu jere mesak no responde ba saida de’it mak populasaun sira presiza.

Eis Primeiru Ministru ne’e mós bolu atensaun ba Administradór Munisípiu sira, atu kontrola projetu sira ne’ebé mak la’o hela iha munisípiu sira.  Halo mós planeamentu urbanu ne’ebé integradu.

Iha konstrusaun Estadu, Xanana rekoñese katak iha defikuldade. Maibé, Estadu iha komprimisu atu hametin Estadu, liuhusi hadi’a buat hirak ne’ebé sala hodi muda ba hahalok di’ak iha prosesu dezenvolovimentu. “Loron ida nia sei metin. Ita labele sériu demais, nune’e mós labele halimar demais. Ne’e  la’os hanorin malu, maibé buka fó hatene hodi fó hanoin ba malu,” nia dehan tan.

Marka prezensa iha reuniaun ne’e Administradór hosi munisípiu 12,  Diretór-Jerál, Diretór Nasionál, Xefe Departamentu, Assessór no funsionáriu sira iha Ministériu Administrasaun Estatál nian.

   Ba leten