Ministru Justisa remata nia vizita iha Portugál

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste

Dili, loron 21 fulan-novembru tinan 2014

Ministru Justisa remata nia vizita iha Portugál

 

Ministru Justisa Timor-Leste nian, Dinísio Babo, remata ninia vizita servisu nian, durante loron haat, iha Lisboa.

Ministru sente haksolok ba biban ida ne’e hodi bele hasoru ho ninia omólogo portugés, Paula Teixeira da Cruz, iha loron 17 fulan-novembru, iha sorumutuk ida ne’ebé bele ko’alia asuntu lubuk ida no konstrutivu, durante oras rua nia laran. Iha loron tuir mai, Ministru Dionísio Babo Soares, hasoru malu ho Prokuradora-Jerál Repúblika, Dra. Joana Marques Vidal, hanesan mós Prezidente Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian, no membru konselleiru sira husi Konsellu Superiór Ministériu Públiku. Iha loron hanesan, loron 18, Ministru Justisa hala’o mós sorumutuk ida ho Konsellu Superiór Majistratura Judisiál portugés nian no hasoru malu mós ho sira ninia Prezidenti no Vise-Prezidente.

Iha sorumutuk hirak ne’e responsável sira husi Portugál nian hato’o sira sente laran la haksolok kona-ba akontesimentu “espulsaun funsionáriu judisiál sira”. Sira mós rekoñese katak sistema judisiál iha Timor-Leste sei nurak hela no sei hasoru dezafiu hirak ne’ebé sériu.

Ministru Dionísio Babo Soares konsidera katak sorumutuk hirak ne’e hanesan hakat ida ne’ebé importante atu hadi’a no fó hi’as fali konfiansa no respeitu ba malu, no nia hatutan tan katak, daudaun ne’e importante liu hotu mak kooperasaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Potugeza iha área justisa nian, liuliu kona-ba apoiu tékniku, jurídiku no judisiáriu, hodi foka liu ba-iha kapasitasaun téknika no umana Sistema Judisiál timoroan nian.

Ministru Justisa hateten katak nesesidade atu formula fali termu kooperasaun entre país rua ne’e konsensuál no tenki kontinua hatur iha kompromisu hamutuk hosi parte país rua ne’e nian, ba prinsípiu Estadu Direitu no ba separasaun podér. Dionísio Babo Soares mós konsidera katak “kooperasaun tenki hala’o tuir kritériu hirak foun, kritériu ida hosi kritériu hirak ne’e, mak formasaun no kapasitasaun iha sistema judisiál, tanba knaar juíz nian iha Timor-Leste tenki eskluzivu fó-fali ba timoroan sira mak hala’o.” Ministru Justisa hafoun fali ninia konfiansa ba asesór portugés sira, ne’ebé servisu iha Timor-Leste no hein katak sira bele servisu hamutuk hodi kapasita funsionáriu judisiál Timor nian sira no, nune’e, bele kria ambiente ida atu Nasaun ne’e bele “hamrik mesak iha setór judisiál, independente no soberanu”.

“Atu hetan independénsia ida ne’e”, Ministru haktuir tan “tenki sai hanesan motivu orgullu boot nian ida ho ema portugés sira ne’ebé mak apoia ona setór judisiál no motivu  selebrasaun no gratidaun ba povu Timor-Leste”.

Iha loron ikus vizita ida ne’e nian, hala’o sorumutuk balu iha nível tékniku entre Diretor-jerál Ministériu Justisa Timor-Leste nian ho Diretór-Jerál Polítika Justisa Ministériu Justisa Portugál nian. Ministru Dionísio Babo Soares iha mós biban atu hasoru malu ho Embaixadór país ASEAN nian sira no ho responsável Ezekutivu CPLP nian sira atu bele esklarese ba sira kona-ba lala’ok hirak ikus iha setór Justisa nian no atu hatán ba kestaun hirak hato’o hosi komunidade internasionál.

Hafoin remata sorumutuk hirak ne’e, Ministru Justisa liubá Kabuverde, no iha ne’ebá sei hasoru malu ho Ministru Justisa, ho Prokuradór-Jerál Repúblika no ho Konsellu Superiór Majistratura Kabuverde nian.

   Ba leten